Miks peab suurem osa põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastest hakkama ajusid ragistama kell 8 hommikul, kui nende vanemad alustavad tööpäeva enamasti tund aega hiljem?

Üha rohkem ettevõtteid on nihutanud tööpäeva alguse kella üheksaks, sest varastel hommikutundidel on vaid osa inimestest produktiivsed. Hommikul turgutatakse end tööl veel kohviga ning alles siis ollakse valmis tegudeks. Miks koolid eeldavad, et lapsed on olemuselt teistsugused ja suudavad varastel tundidel matemaatikaülesandeid lahendada?

Olen sellel teemal rääkinud mitme lapsega ning nad kõik on tunnistanud, et esimene ja sageli ka teine tund on väga unehägune. Tunnis kuuldu hakkab jõudma kohale alles kella 9–10 ajal. Näiteks minu 14-aastase lapse päev algab enamasti matemaatika ja inglise keelega, mis nõuavad süvenemist ja kaasamõtlemist.

Haridus- ja teadusministeeriumist kinnitati, et mingit määrust ega seadust, et kool peaks algama kell 8, ei ole. Ametnik pakkus, et ehk tingivad selle reegli koolide traditsioonid. See oleks ikka kole küll, kui kool, kes peaks õpetama lapsi paindlikuks ja loominguliseks, käitub põhimõttel: aga nii on ju Nõukogude ajast saati tehtud, milleks süsteemi muuta. Koolil on nii mugavam ja õpetajad sedasi harjunud. Kuid kas see on ka lastele parem?

Minu arvates on mõttetu rääkida igal aastal kella keeramise kahjulikkusest inimese tervisele, kui me sunnime aastast aastasse 1. septembril suurema osa Eesti inimestest napima une režiimile. Peale laste ka nende vanemad. Uuringutulemused kinnitavad, et täiskasvanu vajab puhanud enesetunde saavutamiseks ööpäevas und 7–8 tundi, koolilaps vähemalt 9 tundi ning nooremasse kooliikka kuuluv ja lasteaialaps 9–11 tundi. Vastasel korral tekib nii vaimne kui ka füüsiline väsimus. Väljamagamata inimestel halvenevad mälu ja keskendumisvõime, töö- ja õppimisvõime, tähelepanu. Meeleolu on heitlik, kergesti tekib ärritus, nad on vastuvõtlikumad depressiooni tekkele, alkoholi, narkootikumide ja ravimite kuritarvitamisele.

 

Kas teate mõnda puberteediealist, keda on võimalik saata õhtul kell 10 magama? Lapsevanemad teavad, et see on võimatu ülesanne.

 

Hommikuinimeste eelis

 

Pigem juhtub nii, et vanemad lähevad magama ja lapsed istuvad öö hakul veel arvutis. Seda fakti kinnitab üks hiljutine õpilaste hulgas korraldatud küsitlus. Teadlased on tõestanud ka, et pooled meist on õhtuinimesed ja teised hommikuinimesed ehk siis öökullid ja lõokesed. Öökullid on varahommikul töövõimetud ning bioloogilise kella pidev nihutamine kahjustab nende tervist. Seega koolisüsteem diskrimineerib öökulle ja võimaldab lõokestel saada paremaid hindeid.

Ma ei pea pädevaks ka mõnede koolijuhtide väidet, et tänu vara algavale koolipäevale saavad lapsed minna trenni ja huviringidesse. Pigem annab see võimaluse enne sõpradega hängida ning nii unustatakse trenn hoopiski. Gümnaasiumi tihe õppeprogramm ehk tõesti ei võimalda hiljem kooli minna, kuid miks see on nõnda ka põhikoolides?
 

EPL, 27.08.2010