“Emale ja isale ei räägita sama, mis sõpradele, sest vanemad ütlevad ainult: „Ah soo!” (9aastane Kasper)

Tänapäeva kiires maailmas on inimestel vähe aega üksteise kuulamiseks. Noored kannatavad selle all, kuna täiskasvanud ei leia aega, et tõeliselt süüvida noorte rõõmudesse ja muredesse. Ei osata või ei taheta noort kuulata ega mõista seda, mis toimub noore inimese peas. Seetõttu puudub tihti noorte ja täiskasvanute vahel ka usalduslik suhe. Kui aga puudub usaldus, siis ilmnevad probleemid ning tihtipeale hakatakse enne süüdistama kui jõutakse tõeni; nii aga suureneb vahemaa noore ja täiskasvanu vahel veelgi.

Sageli ollakse noorte suhtes ülikaitsvad, seetõttu ei õpi noor piisavalt vastutus- ja kohusetunnet, mis aga on mõlemad elus väga olulised. See võib muuta noore süüdimatuks, mis ilmneb noore arvamuses, et tal ei ole vaja millegi eest vastutada. Loomulikult on palju asju, mis võivad noort ohustada, kuid vaid keelamisega ei ole võimalik midagi ära teha. Suurim probleem on ikka see, et omavahelist suhtlemist on liiga vähe ning hukkamõistu liiga palju.

Kindlasti ei oleks vaja noortele ette kirjutada, milliste inimestega peaks suhtlema, mis riideid kandma ning mis muusikat kuulama. Muidugi on vajalik suunata, kuid sundides noort midagi tegema või keelates mõne inimesega suhelda ei too tavaliselt loodetud tulemust. Jällegi saab peamiseks märksõnaks suhtlemine, mida jääb väheseks. Vanematel on oluline võita noore usaldus, et noor ei kardaks oma probleemidega vanemate poole pöörduda ja neilt abi paluda. Probleeme ei lahenda minevikus tehtud vigade pidev meeldetuletamine, sest see blokeerib noore ja vanema vahelist suhet järjest rohkem. Argument “Ma tean kuidas see asi on, sest tegin oma nooruses sama vea” ei mõju sugugi veenvalt. Tänapäeva maailm on nii kiiresti muutuv, et arusaamad sellest, mis õige, mis vale muutuvad pidevalt. Niisiis on ülioluline, et ajaga käidaks kaasas, mitte ei heietataks vaid seda, mis kunagi oli.

Tegelikult on kõige olulisem üritada noort mõista ning proovida teda aidata, juhendada ja julgustada, et ta ise leiaks õige tee. Teismeliseiga on üleminekuaeg lapseeast täiskasvanuikka. Kõik on uus ja huvitav ning kergesti segadusse ajav; noor on oma otsustes teiste poolt väga kergesti mõjutatav. Seepärast tuleb kõigepealt võita usaldus ning õppida kuulama – ülejäänu tuleb juba iseenesest.













Gerli Ruus – noor Keilast