Kõige olulisem, mida testimise juures peaks meeles pidama on see, et testid on tööriistad. See, kas neist on kasu, ei anna nad midagi või teevad hoopis kahju sõltub sellest, kuidas neid kasutatakse.

Tänapäeval on ringi liikumas suurel hulgal teste ja seetõttu on just testide kasutajate ülesanne hinnata nende sobivust konkreetseks ülesandeks. Teadma peab nii seda, mis on konkreetse testi kasutamise eesmärk kui ka seda millist infot ta annab ning kuidas tulemusi otsustusprotsessis arvestama peaks.

Mis siis ikkagi on psühholoogiline test? Ühe definitsiooni kohaselt on psühholoogiline test objektiivne standardiseeritud hinnang mingisugusele näidiskäitumisele, mis on välja töötatud kasutades väikest, kuid hoolikalt valitud valimit.

Testi objektiivsuse tagab testi standardiseerimine ning testi üksikküsimuste analüüs.

Standardiseeritus viitab testi läbiviimise ja hindamise invariantsusele. Standardiseerimise üheks komponendiks on testiprotseduuri standardiseerimine, mille kohaselt peab testimise protseduur kõikide testitavate jaoks olema samasugune. Erinevate inimeste tulemusi on omavahel võimalik võrrelda ainult siis, kui see tingimus on täidetud. Testiprotseduuri on standardiseeritusele viitab testi läbiviimist ja tulemuste hindamist käsitlevate põhjalike instruktsioonide olemasolu. Teine tähtis osa standardiseerimisest on testi normide koostamine. Nimelt ei hinda psühholoogilised testid konkreetse ülesandes lahendamise edukust, vaid inimese sooritust varasemate uuringute käigus koostatud normiga võrreldes. Norme koostatakse nii võimekuse­testidele kui ka isiksusetestidele – mõlemal juhul vastab norm tüüpilise inimese sooritusele.

Üksikküsimuste analüüsil tegeletakse ülesannete raskusastme hindamisega. Kõige kergemad on need testiküsimused, millega enamik inimesi hakkama saab ning kõige raskemad need, mille lahendamisega vaid üksikud toime tulevad.

See, kuivõrd hästi test antud omadust või käitumist mõõdab sõltub nii sellest, kui suurt hulka ülesandeid ta kasutab, kui ka sellest, kuivõrd hästi on hinnatav valdkond testiküsimustes ja ülesannetes esindatud. Testi headusest rääkides kasutatakse kahte mõistet – valiidsus ja reliaablus.

Valiidsus näitab seda, kuivõrd mõõtevahend uurib seda, mida tegelikult uurida tahetakse ehk mõõtevahendi seotust reaalse maailmaga.

Reliaablus kirjeldab kasutatud meetodi headust, võimaldab hinnata seda, kui tõenäoline on, et tulemused on saadud juhuslikult. Testimise seisukohalt tähendab see seda, kui püsivad on testi tulemused. Reliaablus sõltub sellest, kui suur on uuritava muutja variatiivsus – mida kõrgem variatiivsus, seda madalam reliaablus.

Meeles tuleks pidada ka seda, et meetod võib olla kõrge reliaablusega, ent madala valiidsusega. Seetõttu tuleks enne uue testi kasutusele võtmist alati tutvuda ka valiidsuse ja reliaabluse näitajatega. Kui mõne konkreetse testi kohta ei õnnestu vastavaid andmeid leida, tuleks testi tulemustesse suhtuda pigem ettevaatlikult ja kriitikaga kuna nende usaldusväärsuses ei saa kindel olla.

Kasulik kirjandus

Teemakohased lingid
Psychological Testing
Psychological Testing. A Guide to Psychological Testing and Assessment
PTC - Psychological Testing Centre