Ehkki tööpuudus, sealhulgas noorte (16-24 a) seas, on viimaste aastate jooksul vähenenud, ei ole see päriselt kuhugi kadunud. Käesolev intervjuu on pilguheit Tööturuameti (TTA) karjäärispetsialisti igapäevatööle just noore töötuga. Oma kogemusi olid lahkelt nõus jagama TTA Tallinna- ja Harjumaa osakonna karjäärinõustaja Küllike Arend ning juhtumikorraldaja Kaisa Hiiemäe.
 

Kui suur on tööpuudus noorte hulgas praegu?

Küllike: Töötuid on TTA Tallinna- ja Harjumaa osakonnas registreeritud oktoobrikuu seisuga 3550, neist 11% on noori. Kuigi noorte tööpuudus on viimaste aastate jooksul on langenud, on alles just problemaatiline töötu. Aktiivsemad ja motiveeritumad noored saavad tööle, alles jäävad noored, kellega on tarvis rohkem tegelda. Sellist noort tuleb motiveerida, et ta üldse hakkaks aru saama, et töö leidmine ainult tema enda, mitte kellegi teise ülesanne. Töötute arvu vähenemine ei vähenda nõustaja töö mahtu, pigem isegi suurendab seda.

Mis on noorte tööpuuduse põhjusteks?

Kaisa: Peamiselt pereprobleemid – märksõnadeks on peresisesed raskused, lagunenud pered, lastekodulapsed; väga tüüpiline on, et last kasvatab ainult vanaema. On lapsi, kelle vanemad saadavad ta TTAsse, et laps mingitelt kursustelt läbi käiks ja kiiresti töö leiaks – arvatavasti need vanemad kas ei taha last õppima saata või pole neil selleks võimalust. Väga iseloomulik on, et kutsekoolidest tulevad noored ei lähe oma erialal õppima, sest otsus õppimiseks langetatakse selle põhjal, mida teised ees õppima lähevad.

Küllike: Selliseid pealiskaudseid otsuseid langetavad noored pole pärast põhikooli saanud mingit nõustamist ei kooli ega vanemate poolt ning on edasi õppima läinud sõprade ja tuttavate eeskujul. Noor ei teadvusta iseendale oma võimeid, teadmisi jm töö- ja õpieluks vajalikku. Valdavalt on erialad, millel tööle ei hakata, seotud masstootmisega, nt õmblejad, aga ka kokad. Noortel puudub elementaarne valikute tegemise oskus, kuid 9. klassi lõpuks peab laps oskama teadlikke valikuid teha. Kurb on, kui kolm aastat kutseõpinguid viib noore TTAsse küsima ükskõik millist tööd. Lisaks on palju noori, kellel on haridustee pooleli jäänud, nendegi puhul on väljalangemise põhjuseks sageli keeruline perekondlik taust. Palju on venekeelseid noori, kellele on töö saamisel takistuseks puudulik keeleoskus, sest isegi lihttöödel on eesti keele oskus vajalik. Eesti keele õppele vene koolides on jätkuvalt vaja täit tähelepanu pöörata.

Kaisa: Väga paljudel venekeelsetel noortel on raskusi eesti keelega.

Küllike: Osa noori tuleb lausa vanematega kabinetti, ...

Kaisa: ... mille peale konsultandid paluvad vanemail vestluse ajaks kabinetist lahkuda. Lapsevanem tahab reeglina üht ja laps teist, siit ilmneb et kodus tegelikult ei arutleta noorte valikute üle. TTAsse tulevad ka noored emad, kellel keskkool lapse kasvatamise kõrvalt pooleli jäänud. Palju on vanglast vabanenuid, kes jagunevad kaheks: ühed kes on vanglas kursused läbinud, otsivad tööd, on motiveeritud; teised aga on vaid vormi täiteks tulnud, et end töötuks registreerida, sest see on kohustuslik. Peab märkima, et vanglast vabanenud noori neiusid on peaaegu samapalju kui noormehi.

Kas noored väärtustavad õppimist või tahavad kohe tööle minna?

Kaisa: Alguses tahavad nad kohe kursustele, sest see on kõige lihtsam tee nende jaoks: käin kiiresti kursused läbi ja tööturu uksed ongi lahti. Juhtumikorraldajad teevad enne ikka katset neid kooli suunata. Pikema nõustamisvajadusega noor suunatakse karjäärinõustaja juurde.

Küllike: Minu töö algabki alati haridustaseme väljaselgitamisega: mitu klassi haridust
on, miks pooleli jäi, kas temast on edasiõppijat, pakun variante ja koole, kus õppida.
Esimene samm on noor kooli tagasi suunata. Noorte töötute hulgas on neid kes tahavad
õppima minna, kuid näiteks ema-isa ootavad neilt terve pere ülalpidamist.

Kas noored pärivad töövõimaluste järgi välismaal?

Kaisa: Aasta tagasi tunti palju rohkem huvi, vähemalt TTAs on huvi langenud. On üsna tõenäoline, et info kättesaadavus mujalt on nii hea, et noor ei pea info saamiseks TTAsse pöörduma. Pigem pöördutakse TTAsse selleks, et kiiresti lühikeseks ajaks ajutist tööd leida.

Millist tööd noored otsivad ja mida nad teilt ootavad?

Kaisa: Peamiselt otsitakse hea palgaga tööd. Ooteruumi stendidelt otsitakse välja töökohad just palganumbri järgi, vähem on erialast tööd otsivaid noori. Üldiselt pole noored eriti valmis iseseisvalt mõtlema ja ootavad, et meie organiseeriksime neile töökoha.

Küllike: Noored tulevad ja küsivad: mis kursusi teil pakkuda on. Tüdrukud tahavad iluteenuste pakkujaks ja sekretäriks, eriti viimase puhul ei teadvustada oma eeldusi. Palju küsitakse kontoritööd, tahaks arvutiga tööd teha - tegelikult ei ole noortel kontoritööst ettekujutust.

Kas noortel on olemas teadmised karjääriplaneerimisest?

Kaisa: Tegelikult ei teata isegi nii elementaarset asja nagu CV.

Küllike: Neil noortel ei ole tööelu korraldamiseks ettevalmistust, puuduvad isegi elementaarsemadki tööotsimisteadmised. Noor arvab, et tal ei ole CVsse midagi kirjutada. Arvesse läheb aga näiteks lapsehoidmine või muu töökogemus, mis toob esile noore tööharjumuse. Niimoodi võib CVsse päris märkimisväärne loetelu tegevusi koguneda.

Kuidas te inimesega tegelete?

Kaisa: Mina lähtun inimese huvist, proovin talle võimalikult palju anda, ilma et teda infoga koormaksin. Esimesel korral selgitan välja, mis teda eelkõige huvitab: kui ta soovib kursustele minna, saadan karjäärinõustaja juurde; kui noor tahab tööle asuda, räägin TTA teenustest, kui ta on vähegi valmis kuulama. Räägime palgatoetusest ja tööpraktikast. Kui noor kardab end ise tööandjale pakkuda, siis aitab juhtumikorraldaja tal seda teha. Konsultandi roll ongi noort julgustada või liiga kõrge enesehinnangu puhul tagasi hoida.

Küllike: Mina lähtun ka ikka inimesest. Kõigepealt küsin, kas noor tuli ise mu juurde või konsultant soovitas, viimane on tavalisem. Noore haridustase tuleb kindlasti välja selgitada, et vältida edasisi „möödapanekuid“ valikute tegemisel. Kasutan oma töös näiteks „Karjääriraja“ harjutusi ja Hollandi testi, kuid põhiliselt viin läbi isiklikku vestlust, mille käigus püüan lisaks välja selgitada näiteks pere ja sõpradega seotud lisaprobleemid. Alati tuleb noort julgustada ja motiveerida ning igast probleemist tuleb leida positiivset. Liiga kõrge enesehinnanguga noort tuleb vajadusel ka pisut talitseda ja reaalsusesse tuua näidates talle, mida te tegelikult oskab ja mida töökohal nõutakse.

Tunnustan noort juba selle eest, et ta minu juurde tuli, sest mõned noored häbenevad töötu staatust. Töötus ei ole halb näitaja, ja vahel võib isegi positiivne olla, sest töötuks olemine sunnib elu ümber hindama.
Nõustaja juurde tulek on vabatahtlik, kuid noored ei tee seda, nad kas ei tea temast midagi või on neil mingi seletamatu hirm tema ees. Et klient teaks juhtumikorraldaja juurest nõustaja juurde tulla, on meil Kaisaga kokkulepe, et ma annan noorele oma ukse pealt märku, et siia tuled järgmisena. Nii tekib koostöö juhtumikorraldaja ja nõustaja vahel ning ka noor teab, et ta on oodatud, et temaga tegeldakse.

Millised on soovitused koolide karjäärispetsialistidele?

Küllike: Koolide juhtkondadele paneks südamele, et laste jaoks tuleb karjäärinõustamine kättesaadavaks teha. Koolid võiks kasutada näiteks TTA spetsialiste, et tagada individuaalne ja konfidentsiaalne lähenemine. Käime alati hea meelega koolides rääkimas.


Loomulikult peab koolis olema ka korralik karjääriõpe, läbiv teema õppekavas ei ole lahendus. Koolide kaudu võiks karjääriplaneerimise alal harida ka lastevanemaid, sest paljudel neist ei ole tänapäevaseid teadmisi karjääriplaneerimisest. Karjäärispetsialistid teevad oma tööd südamega. Tunnustus koolidele, kes on leidnud võimalusi karjääriteema arendamiseks!

Millised on teie tulevikuootused?

Küllike: Loodan, et tulevikus oleks koolist väljalangenute arv väiksem ja et noored ikka õpiksid. Koolis peaks selgeks saama et, head haridust ei anna ilmtingimata ainult gümnaasiumid, vaid ka kutsekoolid. Ning töötuid noori võiks vähem olla.

Teiseks sooviks on, et väheneks nõustajate ja konsultantide vahetuvus, mille põhjused ei peitu ainult töötasus. Karjäärispetsialist peab end mitte ainult füüsiliselt, vaid ka emotsionaalselt ja vaimselt pidevalt taastootma. Kesised materiaalsed võimalused aga kahandavad taastootmist, samuti pole praktikutele tagatud supervisioon.

Usun, et TTA peaks panustama eelkõige noortele, nende heale teenindamisele: et noored kiiresti tööle saaks, et nad pikaajaliseks töötuks ei kujuneks. Selle ennetamiseks tuleb noorel aidata jalad alla saada: et noor tunneks, et on inimesi, kes saavad aidata, kelle poole võib pöörduda ja et tal on õigus saada nõustamist ja töövahendust, ja et tal oleks oskus seda õigust vastu võtta ja saadud teavet rakendada.


Karjäärispetsialiste küsitles Maria Ratassepp