Tagasi | Prindi

Noored tööturul

Noorte hõivatus ja töötus aastate lõikes

Eesti taasiseseisvumisaja esimest majanduskriisi seostatakse 1990ndate lõpuga ning sellest taastumine sai tõelise hoo sisse pärast liitumist Euroopa Liiduga. Majanduskasv ja paljude tegevusvaldkondade laienemine ei jätnud puudutamata ka noori. Tõusis noorte aktiivsus tööturul ning mis kõige olulisem, sealjuures vähenesid oluliselt töötusnäitajad.

Majandustõusu tipuks saab pidada 2007. aastat, kui noortest oli hõivatud (s.t töötas) 34%. 2008. aastal oli hõivatus küll pisut kõrgem, kuid näiteks 2008. aasta teist poolt iseloomustas juba töötuse kasv ning märgid saabuvast järsust majanduslangusest. Kriisi tipus, ehk 2009. aastal ei olnud tööturul olevate noorte suurusjärk eriti muutunud, kuid järsu languse tegid läbi hõive ning tõusid töötusnäitajad. 2010. aastal hõivatud noorte osatähtsuse kahanemine jätkus ning oluliselt tõusis õppivate noorte osatähtsus. Sõltumata aastast oli samaaegselt õppivate ja töötavate noorte osatähtsus üsna stabiilne, olles suurusjärgus 10 protsenti (vt. Tabel 1).
 

Tabel 1. Noored tööalase staatuse ning õpingute järgi. %.Allikas: Eesti Tööjõu Uuring. Autori arvutused. Vanusegrupp 15-24.

Hõivestaatuse sõltumine noorte vanusest

Eraldi tuleks tähelepanu pöörata sellele, et eri vanuses noorte hõivestaatused ei ole sarnased. Nagu Jooniselt 1 näha, olid 2010. aastal 15–19-aastaste seas ülekaalus õppivad noored (87%), õpingute kõrvalt töötas ainult pisut üle 2% vanusegrupi noortest. Samas 20–24-aastaste seas oli ainult õpingutele pühendunuid 35%, samaaegselt oli töötamise ja õppimisega hõivatud aga juba 14% noortest. Töötu staatuses oli 20–24-aastastest noortest 14%, vanusegrupis 15-19 siiski ainult 5%. Vaid tööle oli pühendunud 15–19-aastastest vähem kui 2%, kuid 20–24- aastastest juba 28%.


Joonis 1. Noored tööalase staatuse ja vanuse järgi. %:
Allikas: Eesti Tööjõu Uuring 2010

Noorte töötuse tase sõltuvalt lõpetatud haridustasemest

Töötuks jäämise risk sõltub kõige enam noorte endi teadmistest ja oskustest. Vajalikku teadmust saab omandada ka iseseisvalt, tööpraktika käigus, kuid siiski mängib kõige olulisemat rolli hariduse omandamine koolis. Ka majandusbuumi tippajal ehk 2007. aastal oli suhteliselt kõrge nende noorte (15–29-aastased) töötus, kes olid lõpetanud vaid esimese taseme hariduse ning ei õppinud küsitlushetkel.

Teise ja eriti kolmanda taseme omandanute töötusnäitajad ei olnud 2007. aastal kuigi märkimisväärsed. Kolmandat haridustaset omavate noorte seas oli töötuid vaid 2% ja teist taset omavate noorte seas 6%. 2009. aastal alustasid töötusnäitajad esimese ja teise taseme lõpetanud noorte seas aga järsku tõusu, mis jätkus ka 2010. aastal. 2010. aastal oli vaid esimese taseme omandanud ja edasi mitteõppivatest noortest 31% ning teise taseme lõpetanud ja mitteõppivatest noortest 25% töötuid (vt. Joonis 2).


Joonis 2. Töötuse tase sõltuvalt kõrgeimast lõpetatud haridustasemest. %.

Märkus: Vanusegrupp 15-29. Hetkel ei õpi.
1 I taseme haridus: alghariduseta, algharidusega, põhiharidusega, baashariduseta kutseharidus
2 II taseme haridus: keskharidus, kutseõpe põhihariduse baasil
3 III taseme haridus: kutseõpe keskhariduse baasil, kõrgharidus, magister, doktor

Õpingute ajal töötamine ja seosed haridustasemega

Oluline küsimus on ka see, millise haridustasemega või millisel haridustasemel õppivad noored oma õpinguid töötamisega ühildavad. Samaaegselt õppivate ja töötavate noorte seas ei olnud 2010. aastal praktiliselt neid, kes oleks omandanud põhiharidust. Üsna vähe oli ka neid noori, kes omandasid üldkeskharidust või kutseharidust ning samaaegselt töötasid. Kõige suurema osa samaaegselt õppivatest ning töötavatest noortest moodustasid bakalaureuseõppe üliõpilased, järgnesid rakenduskõrgharidust omandavad noored ning magistri- või doktoriõppes olevad noored.

Siiski ei saa öelda, et just bakalaureuseõppes käiakse samaaegselt õppimisega ka tööl kõige enam, neid lihtsalt oli kõrgharidustasemete lõikes kõige enam absoluutarvude mõttes. Kõige suurem töötavate õppurite osatähtsus oli 2010. aastal rakenduskõrgharidust omandavate ja magistri- või doktoriõppes olevate noorte puhul.
Keerulised ajad tööturul on toonud kaasa järsult suurenenud raskused tööturule sisenemisel ja töökoha leidmisel. Seda näitab ka õppivate ning samaaegselt töötavate noorte osatähtsuse kiire langus võrreldes 2009. aastaga. Langus on olnud kõige suurem magistri- või doktoriõppe üliõpilaste, kuid ka rakenduskõrgharidust või bakalaureuse kraadi omandavate noorte seas. (vt. Joonis 3).


Joonis 3. Õppivad ja töötavad kõrgharidust omandavad noored. %.
Allikas: Eesti Tööjõu Uuring 2010. Vanusegrupp 15-24

Tööalane staatus ja õppimine sõltuvalt soost

Sugu ei oma noorte hõive- ja töötusnäitajate puhul nii suurt mõju kui haridus, kuid meeste ja naiste vahel on siiski olulised erinevused. Noored mehed on noortest naistest tööturul oluliselt aktiivsemad ning neil on pisut kõrgemad nii hõive- kui ka töötusnäitajad. Samal ajal oli aga noorte naiste seas oluliselt enam neid, kes ühitasid õppimist ja töötamist (vt. Joonis 4).

2010. aastal suurenes võrreldes 2009. aastaga nii naiste kui ka meeste seas õppijate osatähtsus, kuid vähenes hõivatute arv, mis omakorda viitab ka sellele, et tööturule sisenemine ning töökoha saamine on keeruline nii noortel meestel kui ka naistel (vt. Joonis 4).


Joonis 4. Tööalane staatus ja õppimine soo lõikes. %.
Allikas: Eesti Tööjõu Uuring 2010. Vanusegrupp 15-24

Eesti noorte tööalane staatus võrreldes Euroopa noortega

Eesti noorte koht tööalase staatuse osas Euroopa Liidus on olnud üsna muutlik. Aastatel 2007–2008 oli noorte töötus Eestis oluliselt madalam kui noorte töötus Euroopa Liidus (EL27) keskmiselt. Neil aastatel oli noorte töötuse määr siiski madalam Eesti noorte töötuse määrast Austrias, Hollandis ja Taanis. Aastatel 2009–2010, kui Eesti töötusnäitajad olid Euroopa Liidus esimeste seas, ei olnud kahjuks erandiks ka Eesti noored võrreldes teiste Euroopa riikide noortega. Eesti noored kuulusid ühte rühma Leedu, Läti, Kreeka ja Iirimaa noortega.

Kokkuvõtteks

Sarnaselt teiste vanusgruppidega mõjutasid majanduse tõusuaastad positiivselt ka noori. Töötus oli suhteliselt madalal tasemel ning tööturule sisenemine ei olnud seotud suurte raskustega. Majanduse langusaastad ei ole aga noortest mööda läinud. Tööalast staatust mõjutas nii enne kriisi kui ka kriisi ajal oluliselt haridustase ning põhiharidusega ja kutseoskusteta on keerulisem tööturul edukalt hakkama saada.

Kuigi kõrgem haridustase kindlustas sageli paremad võimalused tööturul (näiteks oli väiksem risk töötuks jääda), suurenesid oluliselt ka kõrgemat haridust omandavate noorte raskused õpingute kõrvalt sobiva töökoha leidmisel. Majanduslanguse tingimustes on noorte jaoks hea valik aktiivsus – s.t töö otsimisel võimalikult paljude võimaluste kasutamine ja samal ajal oma teadmiste täiendamine.

Tulevikus tööturul edukust garanteeriva eriala valimisele kaasa aitamiseks ei saa spetsialistid ega prognoosid täpselt öelda, kas tehtud valikud end tulevikus õigustavad – kas omandatud ametitele on 10 aasta pärast suur või väike nõudlus. Seetõttu on tööturul toimetulekuks vaja lisaks aktiivsusele ka väga head kohanemis- ja ümberõppevõimet.

Kasutatud allikad:
Statistikaamet, Eesti Tööjõu Uuring
Eurostat
 

Artikli autor: Siim Krusell
Artikli ja jooniste valmimist toetas Euroopa Sotsiaalfond
Rajaleidja, 2011