Noorte edukuse hindamine tööturul ei piirdu ainult sellega, kas on suudetud töökoht leida või mitte. Oluline on ka see, kas asutakse töökohale, mis on vastavuses omandatava või omandatud haridusega. Sobivat töökohta valides tuleks lisaks mõelda – kas töökohavalikul piisab, kui oluliseks näitajaks võtta vaid saadava töötasu suurus, või otsida endale selline töö, mis on vaheldusrikas ja huvitav ning kus on võimalik rakendada ja arendada oma oskusi ning võimeid. Kindlasti tuleks meeles pidada, et töötamisega saab rahuldada ka suhtlemisvajadust, kujuneb isiksus ja muutub enesehinnang.
Noorte esimene töökoht
Noorte ametialane jaotus esimese töökoha põhjal erineb oluliselt kõigi hõivatute ametialasest jaotusest. Kui kõigi hõivatute ametialase jaotuse puhul oli 2009. aastal juhte üle 10% ja tippspetsialiste üle 15%, siis vaid alla 5% noortest asus esimesele töökohale juhina ning alla 10% tippspetsialistina. Lihttöölisena töötas oma esimesel töökohal 14% ning teenindus- või müügitöötajana ligi 20% tööleasunud noortest.
Joonis 1. Noorte esimene töökoht ametiala lõikes. %.
Allikas: Eesti Tööjõu Uuring 2009
Märkus: Noorte esimese töökoha puhul vanusegrupp 15–34. Esimesele töökohale asumine kas õpingute ajal või pärast õpinguid.
Esimese töökoha ametialane profiil sõltub suurel määral sellest, milline oli valitud haridustee ning kas mindi pärast üldkeskhariduse omandamist ka näiteks kõrgharidust omandama. Selgelt eristuvad teistest just kõrghariduse omandanud noored. 10% kõrgharidusega noortest asus esimesel töökohal kas õpingute ajal või pärast õpinguid tööle juhina, kolmandik aga tippspetsialistina. Seni kõrgeima haridustasemena kas põhi-, kesk- või kutsehariduse omandanutest said väga vähesed esimest korda tööle asudes kas juhiks või tippspetsialistiks.
Erinevused haridustaseme lõikes esimese töökoha osas võiks samas kokku võtta ka sellega, et kõrgkooli asumine tähendas esimese töökohana pigem valgekrae (nt tippspetsialist), põhi-, kesk- või kutseharidusega piirdumine aga sinikrae (nt oskustööline) ametikohta. Loomulikult oli ka kõrghariduse omandanud noorte seas neid, kelle esimeseks töökohaks oli näiteks teenindaja, kuid enamjaolt oldi sellisele töökohale asutud õpingute ajal ning bakalaureuse kraadi omandades.
Noorte ametialane jaotus omandatud haridustaseme järgi
Kui hinnata hõivet ametikohtade lõikes lõpetatud haridustaseme järgi ja arvestada töökohta küsitlushetkel, siis tuleb hariduse mõju veelgi enam esile. Juhi või tippspetsialistina töötas pärast kõrghariduse omandamist üle poole hõivatud noortest. Noortest, kelle viimati lõpetatud haridus piirdus kas põhi-, kutse- või üldkeskharidusega, töötas 2010. aastal juhi või tippspetsialistina vaid kümnendik hõivatutest.
Ka keskastme spetsialisti, ametniku või tehnikuna töötamine oli kõrghariduse omandanute seas üsna sage – nendel ametikohtadel töötas üle 30% kõrgharidusega hõivatutest. Ligi 30% keskhariduse omandanutest töötas aga samuti keskastme spetsialisti, ametniku või tehnikuna. See võib esmapilgul tunduda üllatav, eriti selles valguses, et kutset andva hariduse lõpetanutest vaid pisut üle kümnendiku töötas 2010. aastal antud ametialadel. Võib tekkida küsimus, kas üldkeskhariduse lõpetanutel on piisavalt kvalifikatsiooni neil töökohtadel töötamiseks. Samas kuuluvad keskastme spetsialistide, tehnikute ja ametnike klassifikatsiooni alla abipersonal erinevatel tegevusaladel, müügijuhid või kinnisvaraspetsialistid. Ehk teisisõnu need ametid, kus toimetulekuks ei pruugita vajada mitmeaastast kutseomandamist. Ligi pool kutse saanutest töötas ootuspäraselt oskustööliste või operaatoritena, kuid üle 20% ka teenindus- või müügitöötajatena.
Kõige enam on tõenäosus sinikraena tööle asuda alg- või põhihariduse lõpetanutel ning nende seas oli ka kõige enam lihttöölistena töötanuid (vt. Joonis 2). Joonisel 2 näidatud jaotus on olnud viimastel aastatel üsna muutumatu. 2007. aastal, kui majanduses ja tööturul valitsesid head ajad, oli noorte ametialane struktuur hariduse lõikes üsna sarnane 2010. aasta omale ning seda hoolimata sellest, et kasvasid töötusnumbrid ja tööturule sisenemine muutus oluliselt raskemaks.
Siiski saab erandina välja tuua kutsehariduse lõpetanute hõivatuse, kus 2010. aastal vähenes võrreldes 2007. aastaga näiteks tehnikute ja oskustöölistena töötavate osatähtsus. Sellega on kooskõlas M. Nestori (2010) tehtud analüüs kutsehariduse omandanute töölerakendumise osas, kus tuuakse välja, et majandussurutise mõju värskelt kutsehariduse omandanute väljavaadetele tööturul on olnud suur. Võrreldes 2007. aastaga oli 2009. aastal pool aastat pärast kooli lõpetamist tööga hõivatud lõpetajate osakaal langenud 72%-lt 49%-ni. Seejuures on märkimisväärne, et vähenes rakendatus just erialasele tööle siirdujate osas, mõnes muus valdkonnas töö leidnud lõpetajate osakaal oli kolme aasta jooksul püsinud praktiliselt muutumatuna. Suhteliselt halvemas olukorras olid tööturul nooremad kutseõppurid, kes olid lõpetanud kutsekeskharidusõppe ning põhihariduse nõudeta kutseõppe. Erialade lõikes kahandas majandussurutis ennekõike nende väljavaateid, kes omandasid hariduse ehitusega seotud õppekavadel, kuid ka neil, kelle eriala seos tööturuga ei ole kõige tugevam (Nestor, 2010).
Joonis 2. Noorte hõive ametiala ja haridustaseme järgi. %.
Allikas: Eesti Tööjõu Uuring 2010. Märkus: Vanusegrupp 15-29. Hetkel ei õpi.
Eesti on noor riik koos mitte veel päris väljakujunenud töösuhete ja majandusstruktuuriga. See annab teatava eelise noortele karjääriteel liikumise osas. Nimelt on Eestis noortel Euroopa vanemate liikmesriikide noortega võrreldes kergem saada kõrgematele ametipositsioonidele. Noorte võimalusi ei saa küll võrrelda 1990ndatega, kus ei olnud raske kohe kõrgkooli lõpetades juhi või tippspetsialistina tööle hakata. Samas, ka 2010. aastal oli Eestis juhtide või tippspetsialistidena töötavate noorte osatähtsus kõrgem ning näiteks lihttööliste või teenindajatena töötavate osatähtsus madalam kui Euroopa Liidus (EL27) keskmiselt.
Kokkuvõtteks
Hinnates seda, kas ja kuivõrd Eesti noored oma haridusse tehtud investeeringuid tööturul realiseerivad, võib öelda, et kõrghariduse omandanutel õnnestub üsna hästi oma haridustasemele vastava töökoha leidmine, kutse omandanutel tihtilugu mitte. Siiski on noortel mõtet valida nii kutsehariduse kui ka kõrghariduse omandamise tee, kuid eriti just kutsehariduse puhul peaks valiku puhul kindel olema, kas valitud kool ja õppekava annavad soovitud tasemel hariduse ning kas valitud amet on see, millel ka tulevikus töötada tahetakse. Enne esimesele töökohale asumist ei maksa ka end üle hinnata ning võib alustada ka pisut madalamast ametipositsioonist.
Kasutatud allikad:
Eurostat
Nestor, M. 2010. 2008/09 õppeaastal kutseõppe lõpetanute rakendatus kuus kuud pärast kooli lõpetamist. Haridus- ja Teadusministeerium.
Statistikaamet, Eesti Tööjõuuuring
Artikli autor: Siim Krusell
Artikli ja jooniste valmimist toetas Euroopa Sotsiaalfond
Rajaleidja, 2011