Poliitikauuringute Keskus Praxis tegi 2011. aastal gümnaasiumi lõpetama asunud noorte seas põhjaliku uuringu, et välja selgitada abiturientide edasised valikud, mis neid otsuse tegemisel mõjutab ja kuidas tehtud plaanid sügisel täituvad.

Uuring näitas, et valdav enamus gümnaasiumi lõpetama asuvatest noortest soovib oma õpinguid jätkata. Populaarseim valik on edasi õppimine Eesti kõrgkoolis, kus soovis jätkata 70% abiturientidest. Märgatav osa noortest (11%) plaanis edasi õppida välisriigis. Harvemini on abituriendid huvitatud kutsekoolis jätkamisest või tööturule siirdumisest.

Rääkides konkreetsetest erialadest, on jätkuvalt populaarseim sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkond (õigusteadus, riigiteadused, majandus), kuhu plaanis kevadel kandideerida 27% lõpetajatest. Populaarsuselt teine valdkond oli humanitaaria ja kunstid, kus soovis edasi õppida 17% abiturientidest (menukaim eriala näitekunst). Kolmandana eelistati loodus- ja täppisteaduste valdkonda, mida eelistas 14% vastajatest.

Poiste ja tüdrukute erialaeelistused on erinevad. Loodus- ja täppisteaduste ning tehnika, tootmise ja ehituse alal soovisid edasi õppida pea pooled meessoost vastajatest ning vaid 14% naistest. See nähtus peegeldab ühiskonnas levinud soorolle, mille kohaselt naised on filoloogid ja mehed insenerid. Meeste ja naiste sattumine erinevatele erialadele ja hiljem tööturul eri sektoritesse soodustab aga sugudevahelise palgalõhe püsimist. Samas, millised on objektiivsed põhjused, miks ei peaks matemaatikas poistest paremaid hindeid saav tüdruk õppima programmeerijaks või energeetikainseneriks? Reaalerialade poiste pärusmaaks pidamine on müüt, mis tuleb võimalikult kiiresti murda.

Läbiva tunnusena noorte erialaeelistuste puhul paistis silma see, et nimetati peamiselt erialasid, millest ühiskonnas kõige sagedamini räägitakse. Näiteks väga laias loodus- ja täppisteaduste valdkonnas sooviti õpinguid jätkata peamiselt vaid kahel erialal – IT ja geenitehnoloogia. Samuti ei ole noorte erialaeelistused kuigivõrd kinnistunud. Pea pooled vastajatest ütlesid, et kui nad ei peaks soovitud kooli ja erialale õppima pääsema, siis oleksid nad varmalt valmis õpinguid alustama ka mõnel muul erialal teises õppeasutuses.

Analüüsides lõpetajate valikuid mõjutavaid tegureid, jäi uurijatele mulje, et õpilased tunnevad end edasiõppimisotsuse tegemisel üksijäetuna. 45% õpilastest arvas, et nad ei ole koolist või nõustamiskeskusest saanud piisavalt abi karjäärivalikute kujundamiseks. Mitmed abituriendid tõid murekohana välja karjäärinõustamise pinnapealsuse – sageli tähendab see vaid testi täitmist, mis ei ammenda aga kaugeltki noorte vajadust karjäärinõu järele. Lisaks soovivad noored näha rohkem konkreetsust.

Eestis rõhutatakse sageli, et igaüks peab õppima seda, mida armastab. Tegelikkuses ei ole paljude abiturientide eelistused välja kujunenud ja seetõttu oodatakse konkreetsemaid nõuandeid. Esimese sammu võiksid astuda kõrgkoolid koostöös tööjõupuuduse käes vaevlevate tööandjatega, et noortele sobivas vormis ja viisil tulevaste ametite ja töökohtade kohta asjalikku teavet pakkuda.

Mihkel Nestor
SA Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütik