Tänavu tunnustati esmakordselt Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Õppenõustamissüsteemi arendamine” (2009–2012) keskuste spetsialiste. Eripedagoogi kategoorias pärjati parimaks õppenõustamisspetsialistiks MTÜ Viljandimaa Nõustamis- ja Õpiabikeskuse Vasem-Parem juhataja Reet Nigol.

Nõustamiskeskuse loomist alustas Reet Nigol 2008. aastal Viljandi maakonna nõustamiskomisjoni esimehena. „Varem maakonna erispetsialistide hulgas korraldatud küsitluste põhjal kerkisid esile mitmed kitsaskohad, mis vajasid lahendamist. Otsene vajadus professionaalse nõustamise järele oli suur ning pidasin oluliseks, et see oleks igakülgne ja lastevanemaid ei jooksutataks nii palju. Võrgustikku, koolitusi ja nõustamist vajasid lapsed, lastevanemad, õpetajad, sotsiaaltöötajad ja teised spetsialistid,” vaatab Reet tagasi.

 Reet Nigol, nõustaja

Osake tervikust

2008. aastal alustas Eestis tööd Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programm „Õppenõustamissüsteemi arendamine”. Programmi eesmärk on ennetada koolist väljalangemist, parandada noorte toimetulekut ja luua nõustamissüsteem. Reet Nigol otsis Viljandis spetsialistid ja ruumid, kaasas omavalitsusi ja sponsoreid ning sealse keskuse motoks sai „Erinevus on meie tugevus”. 2008. aastast saati on MTÜ Viljandimaa Nõustamis- ja Õpiabikeskus Vasem-Parem olnud ESFi programmi „Õppenõustamissüsteemi arendamine” partner Viljandimaal ning toetab II tasandi nõustamisteenuse pakkumist õppenõustamiskeskuste kaudu. Viljandimaa keskuses töötavad II tasandi õppenõustamisteenuste osutajatena psühholoogid, eripedagoogid, logopeed ja sotsiaalpedagoog. Reet kinnitab, et programm on vastanud täielikult nende ootustele: „See on aidanud parandada laste, noorte ja täiskasvanute enesega toimetulekut ning vähendada väljalangevust koolist.”

Saavutad selle, millesse usud

Oma igapäevatöös ja elus peab Reet oluliseks head kuulamisoskust ja usku suutlikkusse. „Henri Fordi lause „Sa kas usud, et sa suudad, või usud, et sa ei suuda, ja sul on täiesti õigus” innustas mind keskuse loomise algusaastail ja see on minu lemmikuks tänaseni,” avab nõustaja oma uskumuste tagamaid. Ilmselt on seesama lause Reeda koolitustel ja nõustamistel paljusid pannud oma uskumuste süsteemi avardama.

Reet on läbi viinud perelepitusi, õpetaja ja klassi lepitusi, laste omavahelisi lepitusi, laste ja lastevanemate ning õpetaja ja õpilaste vahelisi lepitusi. „Esialgu on inimeste valmisolek lepituseks vähene, kuid protsessi käigus olukord muutub. Vastupanu taandub, tunded saavad sõnastatud, kuulamine muutub aktiivsemaks, süüdistamine väheneb ning toimub lahendusvõimaluste otsimine,” kirjeldab Reet.

Koolides, eriti väikekoolides, ei ole sageli spetsialiste, kes märkaksid. Ei ole psühholooge ega eripedagooge ja see on ka põhjus, miks mõnikord pisiasjad lumepallina suureks probleemiks paisuvad. Sellistel juhtudel tulevad nõustamiskeskuste spetsialistid koolidesse appi. Õnneliku lõpu saanud näitena räägib Reet loo, kui lahendati kahe algklassiõpilase tüli. „See oli juba pikaajaline vaen ühes vaimse ja füüsilise vägivallaga. Lisaks nendele kahele algklassiõpilasele olid tülisse kaasatud õed, vennad, Facebook ja lastevanemad. Tegelesime siis koos psühholoogiga nii laste, lastevanemate kui ka õpetajatega. Lapsed lahkusid lõpuks kallistades ja rõõmsad vanemad tegid neist pilti. Hiljem saime õpetajalt tagasisidet olukorra normaliseerumisest. Selline lugu on ka õpetaja arvates kui kirss tordi peal,” rõõmustab Reet.

 Reet Nigol teiste piirkondade koordinaatoritega

Peale nõustamisteenuste arendamise ja propageerimise on Reet korraldanud mitmeid koolitusi, avaldanud artikleid ja koostanud infomaterjale. Tagasiside tema koolitustelt on olnud väga hea. Reet ütleb, et kasutab oma slaidiesitlustel palju pilte ja innustavaid humoorikaid näiteid: „Annan teadmise, kuivõrd oluline on üksteise kuulamine ja et igale olukorrale on võimalik nõustamisteenuste kaudu lahendus leida. See on tegelikult usalduse loomine. Seejärel tahavad lasteaedade ja koolide õpetajad ning lapsevanemad rõõmuga just meie keskusesse tulla.”
 

Liis Ehavere
vabakutseline ajakirjanik