Aprillikuus toimus Euroopa elukestva nõustamispoliitika võrgustiku (European Lifelong Guidance Policy Network) liikmete õppereis Hollandisse. Võrgustiku esindajad 14st riigist käisid tutvumas Hollandi nõustamispraktikaga.

Holland on tuntud kui hea varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) korraldusega maa. Hollandi VÕTA-süsteem on tööturukeskne – eesmärk on hinnata ja tunnustada inimese kompetentse, mis on saadud väljaspool koolipinki ehk formaalharidussüsteemi ning mida on vaja konkreetsete tööülesannete täitmiseks. Eestis, vastupidiselt, on VÕTA haridussüsteemikeskne; eestvedajateks on olnud kõrgkoolid, aga ka kutsekoolid, ning sihiks on eelkõige kogemuse arvestamine edasiõppimisel. Täna tähendab VÕTA meie õppeasutuste praktikas seda, et eelkõige arvestatakse ja kantakse üle teises õppeasutuses sooritatud õppeaineid. Samas on suund töökogemuse ning informaalse ja mitteformaalse õppe käigus omandatu hindamisele. See on aga keerulisem ning siin on oluline kompetentsete nõustajate olemasolu.

Hollandi näitel saab öelda, et töökohale kandideerija või töötaja on hindamisprotsessis edukas, kui tal on kõrval isiklik nõustaja. Kuni 12 nädalat kestva hindamise jooksul toimuvad nii individuaal- kui ka grupinõustamised. Nõustaja roll on tähtis õpimapi kokkupanekul. Nõustaja rolli kuulub nõustatava edasiste arenguvõimaluste kirjeldamine ja koostöös õppeasutusega õpingukava koostamine puuduvate kompetentside omandamiseks.

Kogu hindamisprotsessi lõpuks saab selle läbinu 10‒15 leheküljelise mahuka kompetentside kirjelduse; iga kompetentsi kirjeldatakse umbes poolel leheküljel. See annab lugejale selge arusaama, milliste tööülesannete täitmiseks on tunnistuse omanikul teadmised ja oskused olemas. Kahtlemata on taoline kirjeldus informatiivsem, kui täna Eesti haridus- ja kutsesüsteemis kasutusel olevad suhteliselt abstraktsed ja lühikesed sõnastused, mis jätavad ruumi erinevateks tõlgendusteks või on tööandjale lihtsalt arusaamatud.

ELGPN võrgustiku esindajad Hollandis

Paljude riikide majandusolukord nõuab mõtlemist, kuidas ressursse paremini kasutada. Nõustamisteenuse kättesaadavus ei tohi ressursside nappuse tõttu väheneda. See korvatakse läbimõeldud teenuse korraldusega, milleks on Hollandis kasutusele võetud uuenduslik nn click - call - face nõustamismeetod. Esmalt tuleb nõu vajajal otsida abi internetist. Talle antakse võimalus vastata küsimustele, mis aitavad välja selgitada, kas nõustataval piisab veebis olevast infost (ta juhatatakse veebiviitade abil sobiva teabe juurde) või on vaja suhtlemist nõustajaga telefoni teel. Kui ka telefoni teel jagatud nõust ei piisa, siis järgneb kohtumine nõustajaga silmast silma. Taoline teabe jagamine ja kergemate-keerulisemate juhtumite eristamine võimaldab pakkuda õiget teenust just efektiivseimal moel ning seeläbi ressursse kokku hoida. Hollandi praktikas tähendab see, et nõustamiskeskuste arv võib väheneda, kuid teenuse kättesaadavus mitte.

Õppevisiidi käigus tutvustati ka Hispaania kogemust informaalse ja mitteformaalse õpi- ja töökogemuse hindamisel. Kogemuse hindamise süsteemi aluseks on nn kompetentsiühik (unit of competence), mis kehtib ühtmoodi tööturul ja haridussüsteemis. Iga kompetentsiühik kannab eristavat numbrit. Hindamine on kavas ulatuslikult, kogu Hispaaniat hõlmavana, kuid see on ettevõtetele vabatahtlik. Massilise nõustamisteenuse tagamiseks (igale osalejale) on kaasatud vabatahtlikud nõustajad, kes on koolitatud on-line koolitusprogrammi alusel. Kompetentside hindamise eesmärk on ühtlustada arusaamist tööturul liikuvast tööjõust Hispaania autonoomselt tegutsevates piirkondades.

Peamine, mida teiste riikide kogemusest õppida on see, et nõustamine kompetentside hindamisportsessis on võti, mis aitab paremini seostada tööturgu ja haridussüsteemi ning jagada ühesugust teavet kompetentside kohta, mida nõuab üks või teine töökoht või siis õppekava läbimine ja eriala omandamine haridussüsteemis. Ühised koolitused ja kogemuste jagamine õppeasutustes, tööturul (töötukassas) ja kutsesüsteemis (kutse andja juures) tegutsevatele nõustajatele/hindajatele aitaksid sellele kaasa.


Tiia Kurvits, Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert