Freudi kuulus õpilane Carl Gustav Jung, kes läks õpetajaga varakult tülli, tegi oma väikeses raamatus "Psüühika tüübid" esimest korda juttu ekstravertsetest ja introvertsetest inimtüüpidest (ekstravert – pööratud väljapoole või sõna-sõnalt; pahupidi pööratud; introvert – pööratud sissepoole).

Ekstravertsusest ja introvertsusest on saanud üks kõige populaarsemaid nüüdispsühholoogia skaalasid. Mõistagi kõikvõimalike üleminekutega äärmuste vahel.

Ekstraverdid on elavamad, reageerivad kiiresti, tahavad arvamust avaldada, muljeid jagada. Neile meeldib mitmekesisus, nad on aktiivsed ja tegutsemishimulised. Leiavad kergesti stiimuleid, hangivad tegutsemisenergiat ümbritsevast asjade ja inimeste maailmast. Neile on omane ka mõtlematu tegutsemine. Ekstraverdid on avatud, ei varja oma mõtteid ja tundeid. Neile meeldib suhelda ja koos tegutseda. Tavaliselt eelistavad nad õppida praktilise tegevuse käigus.

Introverdid vajavad rohkem aega tegelikkuse peegeldamiseks ja tunnetamiseks, asja sisusse süvenemiseks. Nad on üldiselt keskendumisvõimelised ja püsivad, neile meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Seega on nad sisemiselt aktiivsed, kuigi pealtnäha passiivsed. Introvert ammutab oma tegevusenergiat sisemaailmast ja ideedest. Enne mõtleb ja alles siis teeb. Paraku jätavad introverdid oma mõtted ja tunded sageli vaid enese teada. Introvertidele meeldib õppida asju "seedides", nende üle järele mõeldes.

Testist saad teda, millised omadused on sulle iseloomulikumad või oled mõlema stiili segavariant ehk ambivert.

 

Testi ennast siin

Hindamiseks tuleb sisse logida