Valga maavalitsuse teavitamis- ja nõustamiskeskuse ehk Valgamaa Rajaleidja keskuse kutse- ja karjäärinõustaja Pille Paberits pidas veel mõni aeg tagasi nappi keeleoskust takistuseks muidu huvitavatesse õpirände projektidesse kandideerimisel. Nüüd, kui seljataga on Eesti-Soome ühisprojekt, plaanib Pille esimesel võimalusel taas rändeprojektis osaleda.

Millises õpirände projektis Te osalesite?
Osalesin projektis „Innovative guidance methods to support mobility“. Soome-Eesti ühisprojekti esimene kohtumine toimus Laitses, kus tutvusime kolme päeva jooksul oma partneritega Soomest, kuulasime loenguid ja tegime ettevalmistusi järgnevateks tegevusteks. Projektis osalejad jagati paaridesse nii, et iga eestlane sai kaaslaseks soomlase, kes tegi teises riigis sarnast tööd. Õppevisiidi ülesehitus oli üsna omapärane – kui enamasti toimub tegevus need grupiviisiliselt, siis see projekt viidi läbi töövarjutamise meetodil: esmalt külastas Soome partner mind ning seejärel käisin mina Soomes tema tööga tutvumas.

Mis ajendas Teid projekti kandideerima?

Esiteks soovisin tutvuda naaberriigi karjääriteenuste süsteemiga ja seeläbi leida uusi koostööpartnereid välisriigist. Kuna selles projektis võimaldati lisaks individuaalseid keeletunde, nägin suurepärast võimalust keeleõppeks. Just keelebarjääri tõttu olin seni erinevatesse projektidesse kandideerimise osas kõhkleval seisukohal olnud. Ei saa salata, et positiivse tõuke andis seegi, et õpirände läbimisel väljastatakse Europassi õpirände tunnistus – minu meelest on välisvahetuse kogemust kinnitava tunnistuse olemasolu spetsialisti CV-s igati hea täiendus.

Kas Teil ei tekkinud tunnet, et vähene keeleoskus ei võimaldanud projektist maksimumi võtta?

Tuleb tunnistada, et projekti alguses toimunud loengutest ei saanud ma kahjuks vähese inglise keele oskuse tõttu aru täiel määral. Samas oli mulle määratud individuaalõpetajast väga palju abi ning ta andis mulle keele osas väärt nõu. Kuna keeleõpe oli üks minu seatud eesmärkidest, siis ei saa keelest piiratud arusaamist takistava tegurina käsitleda, sest keeleoskus arenes tõepoolest märkimisväärselt ning omavahelises suhtluses saime soome partneriga teineteisest hästi aru.

Kuidas töövarjupäevad välja nägid?
Kahe päeva sisu saime partneriga ise paika panna. Kahe inimese omavahelise koostöö eelis grupitöö ees on kindlasti see, et saab lähtuda konkreetse inimese huvidest. Näiteks minule pakkus huvi eelkõige see, kuidas näeb välja üks-ühele nõustamine, mida Soomes eelistatakse grupiloengutele. Minu partner tahtis aga näha, kuidas me edastame infot suurele rühmale noortele. Soovidest lähtuvalt koostasime töövarjupäeva kava, leidsime võimaluse tutvustada oma igapäevast tööprotsessi, külastasime erinevaid koole ja käisime töötukassas.

Mida Te sellest kogemusest õppisite?
Eesti noored ei oska veel karjääriteenuseid oma vajadustest lähtuvalt hästi kasutada ning vahel jääb see nende jaoks kaugeks – paljuski tuleneb see spetsialistide vähesusest, me ei jõua iga noorega individuaalselt tegeleda. Soomes seevastu on nõustamine osa õppeprotsessist; igal õpilasel on koolis isiklik plaan, mida perioodiliselt üle vaadatakse ning spetsialist soovitab sellest lähtuvalt näiteks õpilasele erinevaid valikaineid. Ma usun, et õppida oli siin mõlemal poolel – kui meie unistame, et saaksime pisut individuaalsemalt läheneda, siis minu töövarjupartnerile, kes on igapäevaselt ühes koolis nõustaja, meeldis jällegi meie töö liikuvus ja töö gruppidega.

Kas Teil on huvi ka edaspidi sellistesse projektidesse kandideerida?

Kahtlemata! Olen väga õnnelik, et sellest võimalusest haarasin. Tegelikult oleks isegi Eesti piires huvitav sarnast töövarjutamist teha, ent rahvusvahelised projektid, olgu siis grupiviisilised või paarides, pakuvad kahtlemata väga põnevaid kogemusi. Kahjuks selles konkreetses programmis kahel aastal järjest osaleda ei saa, ent niipea kui mul kandideerimiseks jälle võimalus avaneb, teen seda uuesti.
Soovitan kindlasti kandideerida õpirände programmidesse kõigil spetsialistidel, kellel on vähegi huvi laiendada oma koostöövõrgustikku ja silmaringi. See on lihtsalt niivõrd rikastav kogemus!

***
Pille Paberits osales õpirändes, mille korraldajad olid Euroopa elukestva õppe programmi (EÕP) alla kuuluv Euroguidance ning töövahendusega tegelev Eures.
Euroguidance võrgustiku Eesti keskus asub SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuses, Eurese võrgustiku Eesti keskuse tööd koordineerib Eesti Töötukassa. Visiiti toetas ka Soome tööhõive ja majanduse ministeerium. Eestlaste Soome külastust toetas lisaks EÕP Leonardo da Vinci programm.
Lisainfo aadressil innove.ee/karjaariteenused/projektid/academia/2012
innove.ee/career-services/euroguidance

***
Õpirände tunnistus
Europassi õpirände tunnistust on võimalik taotleda kõigil, kes lähevad teise riiki uusi kogemusi ja teadmisi omandama, olgu see siis vabatahtliku tegevuse, töö või õppimise raames. Õpirände tunnistusel on kirjas, milliseid oskusi ja teadmisi Sa välismaal viibitud aja jooksul omandasid. Sellest on kindlasti abi CV koostamisel ning oma oskustele vastava töö leidmisel.
Vt lisaks europassikeskus.ee


Eliis Vennik, ajakirjanik