Õpirände eesmärk ja põhjus võib igaühel olla erisugune. Tegemist võib olla keeleõppe, teiste kultuuride tundmaõppimise, konkreetsete ametioskuste omandamise või lihtsalt iseenda arendamisega.

Ükski nendest õpieesmärkidest ei realiseeru aga iseenesest. Väga suurt mõju inimese õppimisvõimele omab välismaal viibimise kvaliteet. On inimesi, kes kohanevad võõras kultuuris raskusteta ning kelle jaoks ei ole kodust lahkumine hirmutav. Teisele võivad probleemid tunduda peaaegu ületamatud, kolmas ei teadvustagi, et tal võib hirme olla. Siinkohal on oluline roll karjäärispetsialistil, kes saab aidata õpirändajal ettevalmistuste käigus oma eripära ja võimalikke raskusi teadvustada ning leida endale sobivaim vorm välismaale siirdumiseks. Õpirändamine kui karjääriplaneerimise üks osa on hea näitena välja toodud artiklis Ida-Virumaa Rajaleidja keskus õpirände edendamisel.

Välismaale õppima minek muutub eestlaste hulgas aasta-aastalt populaarsemaks – seda kinnitavad nii erinevad küsitlused kui ka näiteks suurenenud õpirändega seotud projektitaotluste arv SA Archimedes hariduskoostöö keskuses. Siiski on õpirändest huvitatutel mitmeid takistusi – suur osa noori jääb sageli hätta vajaliku info leidmisega. 2011. aastal tehtud karjääriteenuste süsteemi uuring tõi muuhulgas välja, et tuntakse puudust ka infost, mis puudutab välismaal õppimist. Samas on karjääriplaneerimist toetava info saamiseks kõige enam pöördutud oma vanemate või teiste pereliikmete, sõprade ja tuttavate poole. See omakorda näitab vajadust parandada õpilaste infootsimisoskusi, et karjäärialase info või nõu saamiseks pöördutaks lisaks lähedastele rohkem ka ametlike allikate poole – sealt saadav info on sageli objektiivsem ja kvaliteetsem. Lühiülevaate sellest, mida huvitavat karjääriteenuste uuring veel välja selgitas, annab artikkel Eesti elanike karjääriplaneerimise oskustes on arenguruumi.

Samuti peetakse õpirändamisel takistuseks keelebarjääri ja rahamuret ning hirmu iseseisva elu ja võõra kultuuri ees. Kõik need probleemid on ületatavad, kui välismaale minekuks tõsiselt valmistuda. Välismaal õppimise müütidest kirjutame artiklis Dream Foundation murrab müüdid välismaal õppimise kohta. Ütlus „julge pealehakkamine on pool võitu“ saab kinnitust ka artiklis Õpiränne – korraga nii keeleõpe kui ka erialane täiendkoolitus, kus õpirännates saadud kogemusi jagab Valgamaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Pille Paberits.

Selles Karjäärituules tutvustame ka uue kuue saanud õpirändealast noortetrükist Suund maailma. Õpirännates Euroopas ja mujal. Lisaks pöörame eraldi tähelepanu ka karjäärispetsialistide endi õpirändevõimalustele – Grundtvig projekti raames välismaale siirdumisest kirjutab Signe Reppo oma artiklis Täiskasvanute koolituse programmi Grundtvig kogemusi iseenda karjääri planeerimiseks ja nõustamiseks õpirände kontekstis. Tartu Rajaleidja keskuse ühisest õppevisiidist Taani annab ülevaate artikkel Avastame kogemuste kaudu. Lisaks rändamisele saab rahvusvahelisi kogemusi hankida ka kodumaal. Ühest sellisest võimalusest annab ülevaate Ursula Pensa artikkel Maailm avardub, keeled saavad selgeks, mis räägib vahetusõpilase kogemustest.

Maailm on raamat, ja need kes ei rända, loevad sellest vaid ühe lehekülje.
Püha Augustinus

SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus