Majanduskriis on tugevalt mõjutanud tööturgu ja majandust üle kogu maailma. Vaatamata märkidele, et maailmamajandus on kriisist toibumas, on siiski tõenäoline, et tasapisi taastudes jõuab tööhõive Euroopas kriisieelsele tasemele alles 10 aasta pärast.

Aprillis esitles Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus CEDEFOP uuringut Euroopa tööjõuvajaduste kohta aastatel 2010-2020, kus püütakse hinnata majanduskriisi mõju lähitulevikule.

Tööhõive tulevikumustrid peegeldavad nii nõudlust kui pakkumist. Järjest rohkem nõutakse kõrg- ja kesktaseme kvalifikatsiooni seal, kus traditsiooniliselt on hakkama saadud madalama kvalifikatsiooniga. Praegu on madala kvalifikatsiooniga töökohtade osakaal viiendik tööturust, 2020. aastaks väheneb see 15%le. Kõrgharidust nõudvate töökohtade osa suureneb 34%ni, kutseharidusega töötajad moodustavad aga perioodil 2010-2020 üle poole kogu Euroopa tööjõust.

Üldiselt on kasvava nõudluse trendid kasvava pakkumise trendiga kooskõlas. Samas ei jää paljudel töökohtadel vajatavate oskuste profiil samaks. Ülioluline on mõista, kuidas muutuvad nõutavad oskused mitte ainult formaalhariduse, vaid ka spetsiifiliste oskuste ja pädevuste mõistes. Et üksikisik oleks tööturul võimalikult konkurentsivõimeline, peaks tal olema põhjalik üldoskuste pakett koos tööks vajalike algoskustega, mida järgneva elu jooksul pidevalt täiendada tuleb.

Riikidel on hädavajalik teha nõutavad investeeringud tööturuinfo kättesaadavuse ja metoodika parandamiseks, et Euroopa oleks parimate praktikate eeskujuks üle kogu maailma. Sellist infot vajavad mitte ainult poliitikategijad, vaid ka inimesed, kes valivad oma haridus- ja karjääriteed, hariduse andjad, karjäärispetsialistid ja ka ettevõtted, kes investeerivad haridusse ja koolitusse. Kõik need osapooled peaksid tegema tarku ja läbimõeldud otsuseid.

Loe lisaks SA Innove koduleheküljelt > Kutsehariduse infopank > Tööjõuvajaduse prognoos ja muutused sektorites