Sina ja pensionil? See kõlab praegu ilmselt sama ulmeliselt kui regulaarlend Kuule. Tegelikult aga hakkad Sa oma pensioniks raha koguma kohe, kui tööle lähed, seega päris noorelt.

Eestis koosneb pensionisüsteem kolmest sambast. I sammas on riiklik pension ning selle täienduseks on II ja III sammas, kuhu koguvad inimesed ise raha. II sambasse kogumine on kõigile pärast 1983. aastat sündinutele kohustuslik, III sambasse investeerimine on sõltumata sünniaastast vaba valik.

I ja II sambast saadava pensioni suurus moodustab umbes 40% Su pensionile jäämisele eelnenud palgast! Uuringud näitavad, et inimesed tahaks saada vähemalt 70% oma senisest sissetulekust. Nii et käärid on suured.

Eeltoodu vastab ka küsimusele, miks Sa peaks ise oma pensioniks raha kõrvale panema. I sammas põhineb solidaarsusel ehk töötavad inimesed peavad üleval tänaseid pensionäre. Selleks maksavad tööandjad 33% töötajate palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks.

Kuna töötavaid inimesi jääb Eestis vähemaks nii sündimuse vähenemise kui ka väljarände tõttu, siis väheneb ka summade suurus, mis I sambasse laekuvad. Samas aga pensioniealiste arv järjest kasvab, nii et raha läheb aina rohkem vaja. Statistikaameti prognoosi järgi on 65-aastaste ja vanemate inimeste osatähtsus rahvastikus 2040. aastaks 27,6 protsenti (praegu 18%). Arvestame, et ülalpeetavate seas on lisaks vanaduspensionäridele ka lapsed. Nii et kui praegu on ühe ülalpeetava kohta kaks tööealist, siis 2040. aastal on kahe ülalpeetava kohta kolm tööealist.

Selleks ongi lisaks riiklikule pensionile välja töötatud kohustuslik II sambasse kogumine ja vabatahtlik III sammas - kuna riiklikust pensionist lihtsalt ei jätku Su senise elustandardi säilitamiseks pensionieas. Lisaks sammastele oleks hea veel täiendavalt pensioniks investeerida – kui tahad pensionile jäädes saada pensioni rohkem kui 40% oma viimasest palgast.