Tellistest ja mördist tehakse maja, aga naer ja lapsed teevad sellest kodu.
Iiri vanasõna

Perekond on oluline, kuna ühe liikme tegutsemine mõjutab alati teisi pereliikmeid vastavalt olukorrale kas positiivsel kui negatiivsel moel. Seetõttu on perekonnal määrav tähtsus lapse ja isiksuse arengule laiemalt. Perekond liidab üksikisikud tervikuks – kas need sidemed on tugevad või nõrgad, oleneb paljudest teguritest, kokkuvõtvalt sellest, kuidas perekond toimib.

Pere toimib tugisüsteemina siis, kui:

  • On täidetud liikmete vajadused: suhtlemine, turvatunne, materiaalne heaolu, toetuse tajumine, kuulumine.
  •  Elumuutusi planeerides või ellu viies saab toetuda esmajärjekorras oma perele ja lähisuhete võrgustikule.
  • Pereliikmed pakuvad üksteisele arenguks vajalikku tunnustust, tagasisidet ja toetust.
  • Igapäevastes tegevustes toetatakse üksteist.

Pere kui tugisüsteem mõjutab meid ka tööga hakkama saamisel:

  • Lapse haigestudes on vaja hoidjat.
  • Keelekursusel osaledes on vaja partnerit uute sõnade õppimisel. 
  • Koduste majapidamistööde hõlbustamiseks tuleb need omavahel ära jaotada.
  • Üksikvanem vajab kedagi, kes tooks lapse lasteaiast ära.

 

Tänapäevased peremudelid ja -funktsioonid nõuavad kõigilt osapooltelt suuremat paindlikkust, et inimesed eri rollidega (nt töötaja, lapsevanem, tööandja) toime tuleksid ja säiliks tasakaal pere ja töö vahel.

Tasakaalu võti

Küsimused endale:

  • Mõeldes oma lapsepõlvele, mis on minu praeguses pereelus teisiti?
  • Mida tähendas töö minu vanematele? Milliseid sarnaseid hoiakuid märkan enda suhtumises?
  • Kas minu elus on olukordi, mida saaksin lahendada lihtsalt aktsepteerides põlvkondadevahelisi erinevusi sugulussuhetes?
  • Kuidas ema või isa roll mõjutavad minu karjääriga seotud rolle?

Teemakohased lingid
Töö- ja pereelu konflikt, töökorraldus ja tööandjate toetused töötajatele. Praxis, 2009
Ajakiri Pere ja Kodu
Ametlik info ja viide perekondlikele toimingutele Eesti.ee portaalis
Nõuandekeskus internetis (pere- ja paarisuhted)
Pereteraapia teenust pakkuvad spetsialistid
Perepoliitikast, peretoetustest, laste ja perede arengukava 2012–2020

Kasulik kirjandus
Perekonna varjatud seadused. Suhete käsiraamat sünnist surmani. Tiiu Bolzmann. 2013

Kasutatud allikad 
Perekond kui sotsiaalne institutsioon. Ettekanne. Liina Käär. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö osakond
Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid. Lii Lilleoja ja Margit Konno. Tallinna Pedagoogiline Seminar, 2011
Valik vastuseid enamlevinud küsimustele isa rollist lapse elus. Sotsiaalministeerium, 2011
Isa rolli taju noorukite subjektiivse heaolu kujunemises. Magistritöö. Rita Rätsepp. Akadeemia Nord, 2011

Joonistus: Brigita Fitkulina, SA Innove noorte kunstikonkurss Minu tulevane töö, 2008