„Andmebaasi administraatori töö eesmärk on ennetada suuri krahhe, üksikkasutajate probleemidega tegelema ei pea,“ ütleb Skype’i andmebaasi kümneaastase staažiga administraator Eero Oja.


Eero sattus arvutite peale kohe pärast keskkooli. 1992. aastal Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetanud noormehe esimene töökoht oli Tartu Kaubamajas, kus oli vaja korras hoida kassaaparaate ja raamatupidajate arvuteid. Sealt läks ta edasi firmasse, kus tuli hooldada juba suurema hulga klientide arvuteid. Seal puutuski ta esimest korda kokku andmebaasidega. Kui enne seda sõitis ta autoga mööda linna ringi, siis nüüd sai ta arvuti taha maha istuda ja hakata andmebaase administreerima.

Ehkki Eero pole seda eriala õppinud, vaid omandanud kõik teadmised ja kogemused praktika käigus, soovitab ta praegustel noortel omandada ITalane haridus. „Arvutivärki tuleb õppida,“ kinnitab Eero. „Selles töös on kõike vaja teada: kuidas arvuti töötab ja kuidas toimivad operatsioonisüsteemid ja andmebaasid. Ülikool annab selleks hea baasi.“



Andmebaas on üksteisega seotud andmete kogum, nagu Skype’i kasutajanimi, pärisnimi ja e-posti aadress ning andmebaasi administraatori peamine ülesanne on baaside töökorras hoidmine nii, et need suudaksid päringutele vastata. Päringu all mõistetakse näiteks süsteemi sisse logimist ja sel juhul peab andmebaas andma esmalt vastuse, kas inimesel on selleks õigus või mitte.

Vastutus on suur

Andmete hulk on sageli väga suur ja üks masin peaks olema väga võimekas, et kõikidele päringutele vastata. Samuti oleks sellisel juhul kogu riskivastutus ühel masinal. Vältimaks sellist olukorda, on andmed jagatud erinevate masinate vahel ja lisaks veel dubleeritud erinevatesse kohtadesse.

Näiteks on Skype’i kasutajate nimed praegu rohkem kui 30 andmebaasis ja kahes andmekeskuses Dublinis ja Luxemburgis. Nii on ühe andmebaasi rivist välja langemisel häiritud 1/30 kasutajatest ja olukorra kiireks lahendamiseks saab päringud suunata teise andmekeskusesse. Seejärel on aega juba rahulikumalt tegeleda põhjuste otsimisega, miks masin rivist välja langes. „See näitab, et vastutust on andmebaasi administraatori töös päris palju,“ tõdeb Eero.

Iga päev on tema ülesanne tegeleda võimalike ohtude ennetusega. Selleks on vaja, et kasutusel oleks viimased tarkvaraversioonid ja sisse viidud kõik turvaparandused. Ka serverid vananevad ja teatud aja tagant tuleb neid uuendada, et masinad oleks füüsiliselt püsti ja andmed loetavad.



Tavapärane töönädal Skype’is algab Eerol esmaspäevase koosolekuga, kus pannakse paika nädala üldised eesmärgid ja tegevused. Palju sõltub sellest, mis parasjagu teoksil: kas versiooni uuendamine, kuhu on kaasatud terve tiim, või kirjutatakse script’i, mille kallal saab üksi nokitseda. Iga nädal on üks inimene telefonivalves ja see tähendab suuremat suhtlemist.

Targad inimesed mõjuvad arendavalt

Eero sõnul on selles töös kõige ägedam see, et tema ümber on hästi palju tarku inimesi, kes mõjuvad arendavalt. Oluline on ka võimalus oma tööaega ise sättida. Üldplaanis on tööaeg 9−17ni, kuid peamine on, et ülesanded oleks täidetud ja asjad tehtud. Tööaeg on oluline eelkõige tiimikaaslaste ja teiste osakondadega suhtlemiseks. Skype tegutseb mitmel kontinendil ja see tähendab, et Ameerikas asuvate osakondadega ei saa Eesti tööajal suhelda.

Uusi asju tuleb andmebaasi administraatori töös ette kui just mitte iga päev, siis väga sageli. See teebki töö huvitavaks ning mastaabid, mida töö hõlmab, on endiselt hiiglaslikud ja ägedad. Mõningaid üllatusi on küll pakkunud inimeste käitumine ja teatud käitumismustrid, kuid need avalduvad ka mujal, kui ainult tema töös.



Olulised isikuomadused

Andmebaasi ja süsteemi administraatori jaoks on väga olulised isikuomadused. Eelkõige valmidus istuda arvuti taga ning lahendada rohkem või vähem keerulisi ülesandeid. „See on segu laiskusest ja viitsimisest ning pidev püüe paremuse poole, sest kui probleem tuleb üks kord, siis tuleb ta tõenäoliselt ka teist korda,“ ütleb Eero.

Ka stressitaluvus peab olema hea. „Kui masinad ära lagunevad ja hunnik närvis inimesi ootab selja taga, et need korda saaks, siis lööb pulsi üles küll,“ tunnistab Eero.

Suhtlemisoskus ei ole selle töö puhul esmatähtis, sest arvuti peale võid karjuda, palju tahad, arvutil on sellest täiesti ükskõik. Pigem on oluline loogiline mõtlemine, mida toetab matemaatikaoskus.

Eerol on kümneaastase karjääri jooksul Microsoftis olnud võimalusi liikuda karjääriredelil üles ja andmebaasi administraatori kohalt on head väljavaated ülemuseks saada, kuid tema jaoks ei ole karjäär kõige olulisem. Tähtsam on huvitav töö ja võimalus areneda. „Kui see töö ei oleks tore, ega ma siis poleks kümme aastat ühe koha peal püsinud,“ nendib Eero.