„Ärianalüütik tõlgib uue toote või teenuse soovi ärilahenduseks ja koostab arendajate jaoks tellimuse kirjelduse,“ ütleb oma töö tutvustuseks Telia ärianalüütik Riho Taring.


„Ma olen vahelüliks tellija ja arendajate vahel,“ räägib 23 aastat Telias töötanud ja viimased viis aastat ärianalüüsiga tegelenud Riho. „Kui firmas tekib toote või teenuse turule toomise või olemasoleva täiendamise soov, siis räägitakse see minuga läbi. Kui on selge, mida äri vajab, panen kokku tellimuse, mis läheb arendusse.“

Analüütiku töö teine pool on suhtlemine arendajatega. Suurema projekti korral on projektil ka projekti- ja protsessijuht. Riho töö sarnaneb süsteemianalüütiku tööga. Telias ongi IT-analüütikud, kes jagunevad kaheks: ühed kalduvad rohkem äri- ja teised süsteemianalüüsi suunda.



Telias on tellijaks siseklient, kelle soov võib olla väga üldine, näiteks tuua turule uus internetilahendus, ja ta tellib selleks tootearenduse. Ärianalüütiku töö on uurida, kust saab tellida vajalikke osi, kas ja millised on nende kasutamise piirangud, kas ärikliendile pakutakse toodet ühte- ja erakliendile teistmoodi, kas tellimust saab vormistada klienditeenindaja, milline on toote hinnastus, kas korraldatakse kampaaniaid, kas teenust saavad tellida kõik või ainult need kliendid, kes pole varem ühtegi teenust tellinud. „See tähendab enda kurssi viimist praktiliselt kõigega,“ nendib Riho.

Kuigi tundub, et ärianalüütik peab tundma teenuseid läbi ja lõhki, ei ole asi nii hull. Ärianalüütik ei pea teadma kõigest kõike, küll aga on tema ülesanne suhelda kõigi osapooltega ja koguda kokku kogu vajalik info. „Suhtlemist on väga palju, sest huvipooli võib ühe arenduse juures olla palju ja igaühel neist on oma viis end väljendada,“ selgitab Riho.

Kui ärilised vajadused on selgeks tehtud, defineeritakse ootused ja tehakse poolte vahel kokkuleppeid, et keegi hiljem ei pettuks. Arendajatega suhtleb Riho iga päev edasi, et vastata nende küsimustele ja jälgida, et protsess kulgeks õiges suunas. Lõpuks vaadatakse aktsepteerimiskriteeriumide järgi, kas kõik esialgsed eesmärgid on täidetud ja tulemus on selline nagu alguses taheti.



23 aastat telekommunikatsiooniäris

Telekommunikatsiooni maailma tuli Riho 23 aasta eest pärast Tallinna polütehnikumi sideeriala lõpetamist. Ta alustas telefonivõrgu tehnikuna ja tegeles ühenduste väljaehitamisega. Mõni aasta hiljem sai temast insener, kes teenindas oma väikese töögrupiga kogu Harjumaa ühendusi. 1998. aastaks tüdines ta padutehnilisest tööst ja läks üle müügitööle ning temast sai suurkliendihaldur ettevõtte kõige prioriteetsematele klientidele. Rihole tuli selles töös kasuks varasem tehniline taust, mis aitas hästi aru saada klientide probleemidest.

Lõpuks tüdines Riho ka müügitööst, mida ta oli selleks ajaks teinud juba 13 aastat ja ta astus Tallinna tehnikaülikooli äriinfotehnoloogia kaugõppesse. „IT-pool oli see, mida tahtsin endas arendada ja juurde õppida,“ meenutab Riho.

Selle hariduse alusel kandideeris ta firmasisestel konkurssidel ja 2011. läkski üle arendusvaldkonda. Tehniline taust ja kliendihalduri kogemus tulid talle uues töös kasuks. „Muutusi ja esimest otsust ei tasu karta, vaid julgelt proovida,“ kinnitab Riho.



Rutiinivaba töö

Ärianalüütiku töö suurim pluss on Riho sõnul see, et kogu aeg saab midagi juurde õppida. „See töö ei muutu kunagi rutiinseks, sest kogu aeg arendatakse midagi uut, mida varem polnud olemas,“ ütleb Riho.
Oma tööd ei pea Riho raskeks, pigem on see suhtumise küsimus. „Kui võtad keerulist asja kui uut väljakutset, siis on selle lahendamine lihtsam ja sa ei jookse kohe kokku ega teki stress,“ soovitab Riho. „Kraavikaevajal on raske töö, kuid meie töös tuleb vahel ette suuremaid väljakutseid.“

Ühest küljest on ärianalüütik oma tegemistes üsna iseseisev ja saab oma aega planeerida. Teistpidi sõltub ta meeskonnast ja peab arvestama nendega. „See ei ole konveieritöö ja kui mul on internetiühendus ning suhtlusvahend, siis ma võin seda tööd ka distantsilt teha.“

Ärianalüütikust arhitektiks

Järgmine samm Riho karjääris võiks viia ärianalüütikust arhitektiks. Lahendusarhitektina saaks näha kogu lahendust kopterivaates ehk kuidas süsteemid omavahel suhtlevad. Aga see pole ärianalüütiku sugugi ainuke valik. Ka testija või protsessijuhi teed on valla. Võimalik on saada ka arendajaks, kuid koodikirjutajana Riho ennast ette ei kujuta.
Ärianalüütiku töö suurt suhtlusmahtu arvestades peab ärianalüütik olema hea suhtleja. Avatud meel ja positiivne ellusuhtumine on samuti kasuks. Riho sõnul ei tähenda see, et kõik ärianalüütikud peaksid olema ekstraverdid – mõni kompenseerib seda väga hea analüüsivõimega. „Analüütikuks võib saada iga inimene, kes valdkonna vastu huvi tunneb,“ märgib Riho. „Ole sa siis, milline oled.“

Vaata videost, mida räägib Riho Taring oma õpingutest ja tööst!