Infotehnoloogia kasutamine on saanud nii iseenesestmõistetavaks osaks meie elust, et seda märgatakse alles siis, kui midagi ei toimi. „Kuigi IT-juhi amet on stressirohke, siis valdkonna pidev areng ei lase sellele mõelda ning tööl igavaks muutuda,“ leiab Eleringi IT-osakonna juhataja Riho Lodi.




Riho on kuue aastaga üles ehitanud olulise osa energiavarustusettevõtte Elering IT-süsteemist, sealhulgas loonud meeskonna, mida peab praegu maailma parimaks. Hariduselt on ta aga hoopis füüsikaõpetaja ja pidanud seda ametit Põlva ühisgümnaasiumis kokku 13 aastat. „IT-juhi amet on sümbioos loomupärasest juhtimisoskusest ning huvist tehnoloogia vastu,“ räägib Riho. „Mulle meeldis koolis töötamine ja õpetamine. Ilmselt seetõttu sobib hästi ka IT-juhi töö, milles on paras annus juhendamist ning selgitamist nagu õpetamisegi puhul. Huvi tehnika vastu on ka alati olemas olnud, aga kuna mul pole piisavalt püsivust, et millegi kallal pikalt nikerdada, siis süsteemide kokkutinutajat minust ei saanud.“

Infotehnoloogiat on ta õppinud peamiselt praktika käigus. Õpetajaameti kõrvalt asus ta tööle Põlva kohalikku ettevõttesse, mis tegeles Microlinki arvutite müügi ja hooldusega. Tehnoloogia areng oli tol ajal kiire ning uusi asju tuli järjest juurde õppida. Seejärel sai juba kätt proovitud sealsamas Põlva ühisgümnaasiumis IT-juhina ja peatselt sai temast naiste rõivaid müüva kaupluseketi PTA süsteemiadministraator ja hiljem IT-juht. Eleringi kutsuti ta siis, kui ettevõte oli just Eesti Energiast eraldatud ning oli vaja luua IT-osakond, värvata töötajad, luua iseseisvad IT- ja kommunikatsioonisüsteemid. Praegu töötab tema alluvuses kümme inimest.




„IT-juhi roll on tagada, et tänapäevased tehnoloogilised vahendid toetaksid ettevõtte strateegiliste eesmärkide elluviimist. Minu tööaeg jaguneb kolme tähtsama tegevuse vahel: inimeste juhtimine – konkreetsete eesmärkide püstitamine ja tööülesannete kirjeldamine; ettevõtte IT- ja telekommunikatsioonialase arengu juhtimine – pean tegema valikuid turul pakutavate lahenduste ja teenuste seast ning ettepanekuid juhtkonnale nende kasutuselevõtuks; hangete korraldamine – kuna oleme riigiettevõte, siis valitud lahendusi ja teenuseid peame ostma avalike hangete kaudu. See tähendab, et tuleb leida mõistliku hinna eest eri funktsionaalsusega infotehnoloogilised komponendid, mida suudaksime kõige optimaalsemate pingutustega hallata,“ kirjeldab Riho oma igapäevast tööd. Vajalike süsteemide sisend tuleb tavaliselt äriprotsessidega tegelevatelt inimestelt. Riho ülesanne on siis korraldada, et need soovid saaksid tegelikult ellu viidud. Lisaks tuleb iga aasta läbi mõelda, kas olemasolevaid süsteeme on vaja muuta või kuidas nende töökindlust hoida ning mida selleks teha on vaja. Samuti hoolitseda küberturvalisuse eest, eriti sellises kriitilise tähtsusega ettevõttes nagu Elering.

„Seni kõige meeldejäävam on olnud Eleringi andmelao arendusprojekt. Kui elektrienergia läks turul vabalt kaubeldavaks, oli vaja turuosaliste jaoks ühine andmebaas luua. Tegemist oli väga vastutusrikka projektiga, kus tuli tagada tohutult suurte andmemahtude tõrgeteta vahetus.“

Infosüsteemid on nagu suur masin

IT-juhi amet võib olla väga erinev sõltuvalt ettevõtte suurusest. Väikeses ettevõttes peab IT-juht tegelema praktiliselt kõigega – alates töötajate arvutite hooldamisest kuni strateegiliste tegevuste planeerimiseni. Alluvaid on vähe või üldse mitte. Suures ettevõttes, näiteks nagu Eesti Energia, töötab IT-osakonnas aga paarsada inimest. Sellisel juhul on IT-juht juba IT-direktor, kes puutub süsteemi praktilise poolega suhteliselt vähe kokku. Tema ülesanne on eelkõige strateegiliste eesmärkide viimine osakonna või talituse juhatajani, kes siis juba konkreetse valdkonnaga tegeleb.

„Kõige keerulisem on IT-juhi ametis stressiga toime tulla. Ettevõtte infosüsteemid on nagu suur masin ja masina puhul on alati võimalik, et midagi läheb katki. Tänapäeval on aga infotehnoloogia kasutamine nii iseenesestmõistetav, et kui keegi ei pääse näiteks kaks tundi oma meilidele ligi, siis tundub see inimõiguste rikkumisena,“ muheleb Riho. „Kuna aga valdkond areneb meeletu kiirusega, siis rutiini ei saa kunagi tekkida. Pead olema uuendustega pidevalt kursis ja seetõttu sobib see amet püsimatutele, pidevalt muutusi ootavatele inimestele, sest töö muutub iseenesest. Põnev on planeerida, milliseid uusi tehnoloogiaid oleks mõistlik ettevõttes kasutusele võtta, et kasutajate ootustega kaasas käia."



 IT-juhil peab olema hea stressitaluvus

IT-juhiks otse koolipingist küll ei saa. Eeldused sellele positsioonile jõuda annavad aga huvi tehnoloogia vastu ja head juhiomadused, lisaks väga hea stressitaluvus. „Minu kogemuse jooksul pole ette tulnud väga suuri kriise, aga kui näiteks seesama andmeladu oleks lõpetanud töötamise siis, kui turg oli kolm kuud avanenud olnud, siis ei tohi paanikasse minna, vaid püüda rahulikult mõelda, kuidas nüüd kiiresti edasi tegutseda,“ kirjeldab Riho IT-juhi tööks vajalikke omadusi. „Oluline on ka avatus, et ei kapselduks mingitesse olemasolevatesse lahendustesse või endasse ning tõrjuda eemale uusi ideid ja mõtteid, mis näiteks ärijuhtimise poolelt tulevad. Tuleb näha asju kompleksselt ning orienteeruda lahendustele.“ Lisaks peab IT-juhiks pürgival inimesel olema väga hea väljendus- ja argumenteerimisoskus, et suuta lahendusi selgitada ning valikuid hästi põhjendada. „Ma arvan, et minu puhul on nende oskuste arenemisel kaasa aidanud raamatute lugemine. Praegu on mul selleks vähe aega, aga just kooli ajal, teismelisena, lugesin ma väga palju mitmesuguseid raamatuid,“ räägib Riho.

Riho soov on tulevikus IT-juhtimise osas edasi liikuda. „Seda plaani pole pidanud, et hakkaks oma ettevõtmisega tegelema,“ leiab Riho. „Pensioni eel võin ma ka kooli tagasi minna. Juhi ametist on nii mõndagi õpitud, mida kooliski rakendada. Koolis tegeletakse liigselt oma ainega selle asemel, et tegeleda lapse kui inimese arenguga. See jääb sageli kõrvale.“

„Seni on aga IT-juhi amet mulle rohkem pakkunud,“ lisab Riho ja asub kohe ka oma tööandjat kiitma. „Eleringis on inimesed avatud, mõistvad – probleeme ja vigu püütakse analüüsida ning selle põhjal leida lahendusi nende vältimiseks tulevikus. Kohe ei hakata kedagi risti lööma, kui midagi nihu läheb. See on tohutult oluline. Kui on näha, et inimesed on pingutanud tulemuse nimel, siis annab mõistev suhtumine tohutult palju lisamotivatsiooni alluvatele edaspidi eksimustest tulenevaid riske maandada.“