„Kliendihalduri suurim väljakutse on luua kliendiga usalduslik suhe, kus koostöös leitakse parim lahendus,“ leiab Maris Leivategija, kes töötab Eesti ühes tuntumas tarkvaraarendusettevõttes Nortal.

Paljudes infotehnoloogiaettevõtetes pole päris klassikalist kliendihaldurit, kes vastab üksnes kliendi pöördumistele, vaid suure osa tööst moodustab projektijuhtimine. Lühidalt öeldes – kliendihaldur peab saba ja karvadega vastutama kogu kliendisuhte eest, alates pakkumiste koostamisest kuni nende teostamiseni koostöös tiimiga. Seetõttu ongi Marise ametinimetus Nortalis projektijuht, kes vastutab konkreetse kliendisuhte juhtimise eest.




„Meil tavatsetakse öelda, et see ametikoht on süda, millest voolab läbi kliendi ja arendusmeeskonna veri,“ räägib Maris muheledes. Maris töötab e-riigi ärilahenduste üksuses, ta juhib kümneliikmelist meeskonda ning tema klient on Eesti riik. „Kõige ägedam on see, et mul on koos meeskonnaga võimalik ette kujutada Eesti riigi toimimist tulevikus, mis on lihtne, kiire, kodanikusõbralik, ning seda siis tükk-tüki haaval selliseks ehitada. On tore mõelda, et meie töö tulemusel toimib Eesti riik natuke paremini. Eesti on infotehnoloogia osas paljuski maailmas esirinnas ning on tohutult huvitav teha midagi, mis on maailmas sellel hetkel parim lahendus,“ lisab Maris.

Alati mõjukate projektide juures

Maris on selles ametis olnud heas mõttes suur iseõppija. Pärast keskkooli läks ta Tallinna ülikooli hoopis psühholoogiat õppima, tudeerides projektijuhtimist vaid kõrvalt. „Mul ei olnud keskkooli lõpus kindlat nägemust, kelleks tahan saada, ning psühholoogia ei jookse üheski ametis mööda külge maha,“ leiab Maris. Pärast ülikooli töötas ta kahes tuntud reklaamiagentuuris projektijuhina. Vahepeal viis elu ta Ladina-Ameerikassegi juhtima sotsiaalprojekti, mille eesmärk oli kohalike noorte silmaringi laiendada. „Tõime välismaalt noori rääkima neile elust teistes riikides, mis inspireeris neid õppima võõrkeeli ja tundma huvi reisimise vastu. See oli üks suurema mõjuga projekte, mida olen kunagi teinud.“ Eestisse naastes tekkis tal sõprade eeskujul suurem huvi infotehnoloogia vastu. „Nägin, et kõige suuremad ja mõjukamad projektid sünnivad just IKT valdkonnas. Veendusin, et see valdkond vajab spetsialiste ning umbes pool aastat käsin mööda konverentse ja seminare, lugesin hästi palju, kuni lõpuks andis Eesti Post mulle võimaluse ja õpetas mind välja IKT valdkonnas projekte juhtima.“

Nortalis on tema kliendiks maaeluministeerium, kelle tellimusel on valmimas uus e-teeninduskeskkond. „Siin on suur väljakutse lahendada, milline peaks olema hea riiklik teenus kodanikule või ettevõtjale – kuidas see oleks võimalikult lihtne ja kiire. Selles on palju loovtööd, mida sageli teevad reklaamiagentuurid,“ räägib Maris oma praegu olulisimast projektist. Kui lahenduse visioon on paika pandud, siis järgneb teostuse etapp. Marise roll kogu projekti vältel on hoolitseda, et see valmiks tähtajaks, et see lahendus oleks parim võimalikest ning et töö püsiks eelarves. Seega moodustab suurema osa tema tööajast projektijuhtimine.



Tarkvaraarendus on paljude suurte muudatuste alus

„Selles töös on kõige raskem usalduse loomine ja läbipaistvuse saavutamine tellija ning tööde teostaja vahel. Oluline on, et tellija tunneks, et tema raha kulutatakse eesmärgipäraselt,“ mõtiskleb Maris. „Teiseks toimetulek muudatuste juhtimisega kliendi poolel. Nimelt meie tarkvaralahendused muudavad kliendi äri ja see puudutab paljusid kliendiorganisatsiooni sees. Muutused võivad olla ootamatud või rasked. Seetõttu on meie roll aidata kohaneda uue olukorraga, kus tööd jääb vähemaks või see veel hullem – kaob ära.“
Nortalis on võetud südameasjaks hoolida inimestest ja pürgida selle poole, et ühtki tarkvara ei tehtaks ainult tegemise pärast, vaid muudatuse pärast, mis sellega kaasneb. Seega on Marise töö hoolitseda ka koolitamise ja muutuste kommunikeerimise eest. Näiteks kui kehtima hakkas uus tööhõivereform, siis tavainimene ei pruukinudki märgata, et see sai teoks uue tarkvaralahenduse toel, mis võimaldab hallata puuetega inimeste andmeid ja pakkuda neile sobivat rakendust.
„Oluline funktsioon kliendihalduri töös on ka müügi pool,“ toob Maris välja. „Klassikalises mõttes küll müüki ei toimu stiilis, et osta see mobiiltelefon, vaid koostöös kliendiga kaardistatakse probleemid ja pakutakse välja sobivad lahendused. See päädib küll hinnapakkumisega, aga me ei müü kindlat toodet, vaid lahendust – nimetame ennast rätsepateks.“ Eestis pole palju organisatsioone, kes saavad olla Nortali klientideks, sest sageli küündivad projektid miljonitesse eurodesse.



Töö, mis muudab maailma

Heaks kliendihalduriks saamise eeldus on Marise hinnangul tahe teha koostööd ja võtta vastutus, et kliendi eesmärk saaks täidetud. Lisaks hea suhtlemis- ja müügitöö oskus. Neil, kes plaanivad kunagi Marisega sarnasele ametikohale asuda, võiksid olla algteadmised infotehnoloogiast, kasuks tulevad teadmised psühholoogiast. „Tunnistan, et töötan unistuste tööandja juures, kus inimeste heaolu nimel pingutatakse väga palju. Meie kontori üle saab uhkust tunda, ettevõtte kultuuri aluseks on kaine mõistus, kõigil on olemas koostöötahe, ettevõtte on pidevas arengus, lugu peetakse aususest ja läbipaistvusest. Saan iga päev veeta kaheksa tundi oma ala ekspertide või tulevikutalentidega,“ kiidab Maris.

Maris usub, et järgneva viie aasta jooksul tööpõld laieneb veelgi. Erineva suuruse ja keerukusega võimalusi tekib pidevalt juurde, sest tarkvara abil saab teha suuri ning olulisi asju. „Räägime järgmistest e-riigi lahendustest, isejuhtivatest autodest, peenetest äppidest või asjade internetist – kõik vajab toimimiseks tipptasemel tarkvara. Mul on võimalik olla maailmas toimuvate muutuste esirinnas ja see on väga lahe.“