„IT-võrgu arhitekti põhiülesanneteks Eesti Energias on tagada andmesidevõrgu tõrgeteta toimimine ning uute võrkude planeerimine ning ehitamine,“ räägib Eesti Energia IT-võrgu arhitekt Meelis Kurnikov.


Lisaks nimetatud tegevustele kuuluvad Meelise tööülesannete hulka ka olemasoleva andmesidevõrgu parendamine ja igapäevane haldamine ning monitoorimine.

„Minu ja meie tiimi ülesanne on ka erinevatele riketele reageerimine ja nende likvideerimine,“ räägib kümneaastase erialase kogemusega Meelis. „Reageerimine seisneb kaughalduse teel võimalike rikkepõhjuste tuvastamises. Tõrgete tuvastamisel on oluline roll ka monitooringu ja logimise infosüsteemidel, mille ülesandeks on jälgida andmesidevõrkude tööd, tuvastada sündmuseid ja rikkeid ning olulistest sündmustest ka administraatoreid teavitada. Edasi saab hakata viga parandama. Olenevalt rikke iseloomust on probleemi likvideerimiseks üldiselt kaks võimalust: kas lahendada see distantsilt kaughalduse teel või tuleb minna kohapeale.“

Meelise hea töö tõestuseks rikkeid väga tihti ei esine. „Minu töö on siis hästi tehtud, kui seda näha ei ole,“ tõdeb Meelis. „Kui intsidente ei esine ja võrk korralikult töötab, siis üldiselt arvutikasutajad ei märka, et võrk üldse olemas on.“



Rikked nõuavad 24/7 reageerimist

Kuna tegu on ikkagi tehnikaga, siis rikkeid siiski esineb – seadmed lähevad rivist välja, kaabel kaevatakse ehitustööde käigus katki vms. Siis tuleb käia kohapeal uurimas, mida teha. Kui olulise mõjuga rikked juhtuvad töövälisel ajal, tuleb olla valmis ka nendele reageerima.

Oluline roll on ka intsidentide ennetamisel. Kui miski – monitooringu ja logimise infosüsteemide teated, informatsioon seadme tootjalt turvaaukude kohta, tagasiside kasutajatelt – viitab võimalikele tulevastele probleemidele või riskidele, tuleb planeerida hooldustööd ning teha vajalikud parendused, milleks võib olla näiteks ennetav seadme vahetus, tarkvara uuendus või muu tegevus. Parem on katkestus ette planeerida ja teha see kõigile osapooltele sobival ajal, kui oodata, et see juhtub ebameeldival hetkel.

Eesti Energia andmesidevõrgu moodustavad erineva otstarbe ja kriitilisusega võrgud. Andmekeskuste võrgud, kus asuvad serverid ja teenused, mida kasutavad nii Eesti Energia töötajad kui ka kliendid. Kontorivõrgud, kus on kõik töötajad oma arvutitega ja teevad igapäevast tööd – kontorid ja töökohad asuvad üle Eesti ja ka välismaal. Tehnoloogilised võrgud teenindavad mingit konkreetset energiatootmise tehnoloogilist protsessi ja tagavad selle jälgimise ja juhtimise. Selliseid võrke kohtab erinevates Eesti Energia tootmisüksustes – kaevandused, elektrijaamad, tuulepargid.

„Tehnoloogiliste võrkudega puutusin mina esimest korda kokku just Eesti Energias. Töö selliste võrkudega on väga huvitav – olen külastanud meie tootmisüksuseid ja tutvunud tööprotsessidega, milleks neid võrke kasutatakse. Kontoris laua taga võrku hallates tavaliselt sellist ettekujutust ei teki,“ nendib Meelis.

Vaatamata Eesti Energia tohutule mastaabile Eesti mõistes – ettevõttes töötab 6000 töötajat, on nende võrgu haldamisega hõivatud vaid kuus inimest: kaks inimest töötavad Ida-Virumaal ja ülejäänud neli Tallinna peakontoris.


 

Polütehnikumist saadud amet

Meelist keskkool ei köitnud ja ta läks pärast põhikooli lõppu sõprade ja tuttavate eeskujul Tallinna Polütehnikumi, kus õppis neli aastat arvutite ja arvutivõrkude eriala.
„Kui keegi põhikooli lõpetaja praegu minult küsib, kas minna ametikooli või otsustada keskkooli kasuks, siis mina olen seda meelt, et omandada keskeriharidus – saad keskhariduse ja omandad esmased teadmised ka erialal. Eks see suuresti sõltub ka tegelikult noore huvidest, tulevikuplaanidest ja erialavalikust,“ arvab Meelis, kelle jaoks oleks keskkoolis käimine olnud ajaraiskamine.

Pärast kooli läks ta praktikale tolleaegsesse Elioni. Pärast semestripikkust praktikat Elionis vaadati, et sellest poisist saab asja ja ta võeti tööle. Meelis alustas võrgu juhtimiskeskusest, kus töö oli vahetustega nii päeval kui ka öösel. Jälgida tuli Elioni andmesidevõrgu tööd, reageerida võrguriketele ning teavitada neist administraatoreid, kes rikkeid lahendasid. Olles omandanud esmase erialase praktilise töökogemuse, sai mõne aasta pärast temast juba andmesidevõrgu administraator. Kokku töötas Meelis Elionis, uue nimega Telias kuus aastat. Viimased neli aastat on ta olnud Eesti Energias – algul võrgu administraatori ja nüüd IT-võrgu arhitekti rollis.


 

Polütehnikum andis Meelisele keskerihariduse, millest piisas – erialase töökoha leidmiseks ja tööeluga alustamiseks, kuid silmaringi laiendamiseks ja karjääriredelil tõusmiseks on tarvis kõrgharidust ja seda omandab Meelis IT Kolledžis IT-süsteemide administreerimise erialal kaugõppes.

„Tänapäeval on palju võimalik õppida juurde iseseisvalt – internet on informatsiooni täis, kuid tööturul on tihti nõutud ka kõrgharidus,“ tunnistas Meelis, kelle sõnul on IT Kolledž talle siiski ka väga palju uusi teadmisi andnud. „Kui tekib soov karjääriredelil tõusta, on hilja hakata haridust omandama, seda tuleb alustada varem.“

Matemaatika pole kõige tähtsam

Võrgu arhitekti puhul on olulised pingetaluvus ja rahulikuks jäämine kriitilistes olukordades. Suurema mõjuga intsidentide korral on ukse taga järjekord häiritud inimestest ja siis ei tohi paanikasse sattuda, vaid tuleb püüda rahulikult aru saada, milles viga. Kindlasti peab tundma huvi uute tehnoloogiate vastu ja ajaga kaasas käima. Kasuks tuleb ka programmeerimisoskus, mille abil on võimalik oma igapäevast rutiinsemat tööd automatiseerida.

Analüüsivõime ja loogiline mõtlemine peavad võrguspetsialistil samuti olema, et viia kokku põhjus ja tagajärg. Suhtlemist on võrguarhitekti töös omajagu, seda nii ettevõtte sees siseklientidega kui ka ettevõtte väliste partneritega.

Meelis lohutab kõiki, kes ei ole matemaatikaga kõige paremad sõbrad – arvutivõrgu inimesel ei ole matemaatika primaarne. „Kui sul on matemaatika kolm, siis ma küll ei ütle, et ära tule, sinust asja ei saa. Kui huvi ja tahtmist on, siis tasub kindlasti ka arvutivõrgu eriala poole vaadata,“ julgustab Meelis.

Andmesidevõrgu erialal näeb Meelis kasvavaid võimalusi, sest andmesidevõrgud on igal pool meie ümber ja aina enam laienev asjade internet toob neid veel juurde. Suurematel ettevõtetel on võrguspetsialistid palgal, sest nendest sõltub kogu ettevõtte IT-süsteemide töö: võrk on baasinfrastruktuur, mille peale tulevad serverid ja serveritesse rakendused.

Meelis ei ole pidanud karjääriplaane ega mõelnud, kuhu edasi minna, sest praegu on tal Eesti Energias oma erialal palju rakendust. Samas kui on huvi ja eeldusi, siis võib temast kasvada võrgutiimide juht või ka võrgukonsultant: paljud ettevõtted, kus ei ole tööl võrguspetsialiste, kasutavad konsultante, kes tuvastavad kliendi vajadused ja osatakse anda nõu, milline võrgulahendus katab kliendi vajadused kõige paremini.