Kadri-Liis Kusmin on noor naisterahvas, kes töötab tarkvaraarendajana Proeksperdis ja usub, et infotehnoloogia on jõudnud igale poole – isegi külmkappi.


Tarkvaraarendusettevõte Proekspert pälvis 2014. aastal tiitli unistuste tööandja ja see väljendub igas lauses, kui Kadri-Liis oma igapäevatööst räägib. Loomulikult on ta ka suur programmeerimisfanaatik ja kui sinna juurde pakutakse kõikvõimalikke mugavusi, võib tõesti öelda, et ta töötab kui roosa vati sees.

„Esmajärguline minu töös on muidugi koodi kirjutamine,“ räägib Kadri-Liis oma tööülesannetest. „Paljud arvavad, et oi, mina ei oska ja et koodi kirjutamine on raske. Tegelikult on kõige raskem mõista kliendi ootusi.“



Kadri-Liisi hinnangul on tänapäeval arendamine nii lihtne, sest kõik vastused on internetis käeulatuses. Pakse raamatuid lugema ei pea. Samas tõdeb ta, et valdkond areneb nii kiiresti ning et mitte rongilt maha jääda, tuleb end täiendada ja juurde lugeda iga päev. „Alguses kartsin olukorda, kus ma ei tea vastuseid. Aga nüüd olen aru saanud, et ma ei ole Wikipedia. Eelkõige on oluline osata infot hankida ja seejärel seda kategoriseerida,“ tõdeb Kadri-Liis.

Virtuaalsest seast sündis kirg

Kadri-Liis on pärit infotehnoloogide perest. Tema vanemad on IT-alase põhitöö kõrvalt ka Tallinna ülikooli õppejõud. Koodi kirjutamiseni jõudis ta siiski omal käel. „Varases puberteedieas leidsin ühe saidi, kus sai teha virtuaalseid koduloomi. Seal oli siis ka lühike htmli-õpetus kodulehe jaoks, mida hakkasin siis oma virtuaalsele notsule tegema. Ühel päeval isa nägi ja istus maha ning jagas mulle mõningaid näpunäiteid, mis viis selleni, et õpetasin kodulehtede tegemist ka sõbrannadele,“ meenutab Kadri-Liis esimest kokkupuudet programmeerimisega.

Ülikoolis tal nii lihtsalt aga ei sujunud. „Olin keskkoolis mitte just kõige nürim pliiats ning harjunud lihtsalt läbi saama. Ülikoolis olid paljud minust aga progemises palju tugevamad ja pidin küünte ja hammastega end läbi närima. Esialgu arvasin, et minust saab projektijuht, sest see koodi kirjutamise pool oli ikka väga raske.“ Pärast ülikooli sattuski ta tööle analüütik-projektijuhiks. Aga et tema kolleeg oli programmeerimistöödega ülekoormatud, pakkus Kadri-Liis end talle appi. „Olen Dimale elu lõpuni tänulik, et ta tekitas minus armastuse programmeerimise vastu. Ta julgustas mind palju ja oli aus – kui oli ikka kehv kood, siis ta ka nii ütles.“



Töö kõrvalt omandas Kadri-Liis ka IT-juhtimise magistrikaardi ja hiljuti astus – juhuse tahtel koos emaga – doktorantuuri infoühiskonna tehnoloogiate õppekavale.

Töö ja hobi käsikäes

Proeksperdis arendab ta praegu ühtset platvormi elektroonikatööstusettevõtetele, mille eesmärk on integreerida tarkvara ja masinad. Tegemist on Proeksperdi omatootega, mis on suunatud ka väiksematele ettevõtetele, kes ei saa endale rätsepalahendusi lubada. „Tööstustes on kasutusel palju eri masinaid, mida juhitakse erineva tarkvara kaudu. Meie püüame need kõik ühele kihile kokku tuua ja panna masinad omavahel suhtlema,“ räägib Kadri-Liis. Hoolimata teema raskusest on töö nii põnev, et isiklikuks eluks sageli aega ei jäägi. „Mul on töö ja hobi tihedalt seotud. Tulen töölt koju ja istun arvuti taha, et poolelijäänud koodi edasi kirjutada.“ Töö koju kaasa toomisega on oht muidugi kiiresti läbi põleda, kuid Kadri-Liis teeb vahel ikka ka puhkepäevi. „Siis mängin arvutimänge,“ muigab Kadri-Liis enda üle.

Proekspert on üks neist ettevõtetest, kus kaotati klassikaline ülemuste ja alluvatega juhtimissüsteem. „See muidugi tähendab, et vastutus on kõigil, kui kusagil on viga sees. Vahel tunnen, et olen lausa neurootiline võimalike eksimuste pärast. Tahaks ju, et klient oleks ikka õnnelik.“



Tarkvaraarenduses kasutatakse palju scrum-metoodikat, mis koosneb ühe nädala kuni kuu pikkustest arendusetappidest. Scrum-metoodikat kasutades jaotatakse inimesed väikesteks gruppideks (meeskondadeks), igal meeskonnal on ka oma esindaja (Scrum master). Igal lühietapil (sprindil) kasutatakse spetsiaalset “tahvlit” (Scrum boardi), mille lahtritesse märgitakse tegevused ja ülesanded. Peale igat etappi arutatakse, mis läks hästi, mis läks halvasti, ja mida võiks järgmine kord teistmoodi teha. „Lühemad sprindid on kasulikud eelkõige selleks, et kliendile näidata arengut. See harib ka klienti teatud mõttes, et ta näeb, kui suur töö on ühe etapi taustal käimas tegelikult,“ leiab Kadri-Liis.

Alustada võiks kodulehtedest

Naisterahvaid töötab tarkvaraarendajatena muidugi vähe. Rohkem on projektijuhte ja testijaid. Samas on uuringud näidanud, et naised kirjutavad puhtamat ja „ilusamat“ koodi. „Kasvatuse tõttu oleme korralikumad ja ressursisäästlikumad ning koodi kirjutamisel tuleb samamoodi toimida. Arvutiressursi säästmine on konkreetne kvaliteedinäitaja,“ jutustab Kadri-Liis. „Eks ma muidugi pidin end kõigepealt tõestama programmeerijana. Aga minu tugevus on hea suhtlemisoskus. Käin ringi ja tunnen huvi, kuidas keegi töötab ning mida-kuidas on lahendanud. Mõned on rohkem sellised taime tüüpi, kes hoiavad omaette,“ naerab Kadri-Liis.



„Räägitakse ka, et arendajate ja testijate vahel käib pidev sõda. Aga minu meelest on see nii lahe, kuidas nad suudavad midagi ära lõhkuda. See nõuab teistmoodi mõtlemist ja kavalust.“

Kadri-Liis soovitab programmeerimishuvilistel alustada kodulehtedega, sest sellest saab kiire tagasiside oma tööle. „Sealt tekib hasart, et suudad midagi kontrollida. Ma olen suur haridusfanaatik, aga ei tasu lootma jääda, et koolis tuleb keegi ja paneb teadmise sulle pähe. Ega ikka ei pane küll,“ teab Kadri-Liis omast käest. Veel paneb ta noortele südamele, et IT-d õppima asudes ei tasu oma muid huvisid sinnapaika jätta. „IT on igal pool ja nišiteadmine mõnest muust valdkonnast tuleb alati kasuks.“

Head tarkvaraarendajad on kõrgelt hinnatud ja pea iga nädal laekub konkurentidelt postkasti üleostmispakkumisi. Seetõttu poevadki IT-ettevõtted nahast välja, et töötajaid hoida. Proeksperdis töötab kokku 130 inimest, kellest ligikaudu 100 on arendajad, testijad ja analüütikud. Töötajate igapäevase eluolu eest hoolitseb Haldjas ehk büroojuht, kelle kaudu saab näiteks kolleegile kingituse saata, kui ta on millegi silmapaistvaga hakkama saanud. Kontoris on lebolad ja bändiruum, massaažikabinetist rääkimata. Tööandja katab teatud ulatuses ka sportimiskulud.

Tarkvaraarendaja ametist liigutakse tavaliselt edasi pigem ärivaldkonda ja juhtivamate ametite poole. „Aga südames jäävad kõik koodi kirjutamist taga igatsema,“ usub Kadri-Liis.

Vaata videost, mida räägib Kadri-Liis Kusmin oma õpingutest ja tööst!