Teenuseinseneri ülesanne on mõelda välja tehniline lahendus, kuidas näiteks avada mobiiliga tõkkepuud või pakkuda kõneside erilahendust. Selleks peab ta olema kursis maailmasuundumustega, et pakkuda kõige ajakohasemaid lahendusi.


Seitse aastat Elisas töötanud Agu Kull vastutab Elisa lisaväärtusteenuste platvormide halduse ja äriklientidele teenuste erilahenduste loomise eest. „Teenused jagunevad põhi- ja tugiteenusteks. Põhiteenused on kõne- ja mobiilse interneti teenus, lisateenusteks aga SMS, MMS ja igasugused erilahendused ärikliendile, mis käituvad natuke teistmoodi kui tavaline teenus,“ selgitab Agu, tuues näiteks positsioneerimise.

Agu töö üks pool on teenuste arendus ja projektides tehnilise nõu andmine, kas ja kuidas midagi on võimalik teha. Teine pool on väljatöötatud teenuste tagamine ja kliendi juhtumitega tegelemine. Aguni jõuavad neist keerulisemad erilahenduste juhtumid, mida eesliinil olev kõnekeskus ja neile järgnevad tehnilised spetsialistid on proovinud, kuid ei ole suutnud lahendada.

Ühte tööd kaks korda ei tee

Agule meeldib rutiinivaba elu ja seda see amet talle ka pakub: ta ei tee ühte ja sama asja mitu korda, kuna ühte lahendust saab välja töötada vaid ühe korra. Selles töös õpib palju, sest valdkond areneb väga kiiresti ja Agul on võimalik tegeleda täna lahenduste ja tehnoloogiatega, mis jõuavad klientideni alles homme.
Mind kaasatakse uute teenuste arendamise protsessi ja minu asi on mõelda, kuidas lahendust teostada,“ selgitab Agu. Elisa on teinud sisemisi Garage48-laadseid üritusi uute teenuste väljatöötamiseks, millest mitu tükki on praegugi töös.

Agu sõnul on tal sportlik huvi oma valdkonna vastu, ta vaatab YouTube’is videoid ja otsib internetist infot, et end arendada ja saada teada, kuidas midagi teha. Infot on palju ja sealt peab oskama leida õige info kiiresti üles.
Sageli ei tea Agu uue projektiga tööle asudes, millise lahenduseni ta lõpuks välja jõuab. See muudabki töö tema jaoks põnevaks ja lubab hommikul rõõmsa meelega tööle tulla.

Lõpetas kõrgkooli cum laude

Agu on Võrust pärit ja lõpetanud 2004. aastal Kreutzwaldi gümnaasiumi reaalklassi. Pärast gümnaasiumit läks ta Tartu ülikooli infotehnoloogiat õppima. „IT- ja tehnoloogiahuvi on mul lapsest saati olnud, kuid töö hakkas ülikooli ajal liiga palju meeldima ja ülikool jäi pooleli,“ räägib Agu.



Ta hakkas tegelema elektroonikakaubanduse ja arvutite müügiga, kuid see ettevõte läks pankrotti ning Agu tuli Tallinna. Siin läks ta tööle Elisasse, kus alustas kõige madalamal tasemel klienditeeninduses ja tegi seda tööd üle aasta. Tagantjärele peab ta seda väga heaks kogemuseks, mis aitas tal Elisa mõttemaailma mõista ja rajada sellele oma edasine karjäär Elisas. Konsultandiametist tõusis Agu rakendusadministraatoriks ja tegeles süsteemide liidestamisega. Viimased kaks aastat on ta teinud teenuseinseneri tööd. Nüüdseks on Agul töö kõrvalt ka kõrgkool läbitud – ta lõpetas Tallinnas Mainori kõrgkooli kaugõppes cum laude IKT halduse ja administreerimise erialal.

Agu sõnul peab tema ametis olema uudishimulik, loogilise mõtlemise ja kaine arusaamaga tehnilistest asjadest, et osata teha loogilisi järeldusi ja leida seoseid. „Väga tihti tullakse mulle müüma vägevat lahendust, kuid kui ma seda testima hakkan, siis tulemus on kesine või ei sobi tegelikult meie vajadustega,“ räägib Agu. „Peab saama aru, et IT-maailmas on palju mulli.“

Head hunterid jahivad

Lisateenuseinseneri karjäärivõimalused on nii horisontaalsed kui ka vertikaalsed. On võimalus hakata tiimi- või osakonnajuhiks. Elisas on kõik tiimi- ja osakonnajuhid alustanud inseneridena ja kasvanud juhtideks. See on Agu hinnangul väga hea, sest inimesed teavad, kuidas seda tööd teha.
Agu sõnul saab alati minna välismaale sama tööd tegema, olgu siis Elisa emafirmasse või mujale Euroopasse. „Kui keeli oskad, siis takistusi ei ole,“ kinnitab Agu, kelle sõnul peab tehnilise inglise keele oskus olema väga hea, sest materjali tuleb väga palju lugeda.



„Tööpõld on väga lai ja seda hirmu, et tööd ei leiaks, ei ole,“ ütleb Agu. „Meie valdkonnas on väga tavaline, et paar korda kuus mõni head hunter helistab ja küsib, et kas tööle ei tahaks tulla. Kui sa vähegi nähtav oled, siis on tõenäosus, et sulle pakkumine tehakse, väga suur.“ Kõik pakkumised ei pruugi olla head ja tuleb mõelda, mida teha tahad, sest IT valdkond on lai ja alamsuundi on hästi palju.

Agul on Elisas pikemaajaline arenguplaan ja ta teab, et tulevikus hakkab ta tegelema keerukama analüütikaga ning juhtumite lahendamise annab ta üle teistele kolleegidele. „Hakkan analüüsima kliendikogemusi ja võrgust tulevaid andmeid,“ tutvustab Agu oma tulevikuplaane. „Kui me avastame enne klienti, et tal on probleem, siis me suudame talle paremat teenust pakkuda. Selleks peame teadma, mis kliendiga toimub ja analüüsima võrgust laekuvat infot.“

Seega liigub Agu tehniliselt poolelt rohkem IT-poolele tagasi. Pikemas perspektiivis pole aga IT- ja telekommunikatsiooni maailmal vahet, sest aja jooksul muutub kõik IT-põhiseks, usub Agu.