Janar Toming on 29-aastane noor mees, kes on oma elueast kolmandiku töötanud elektrikuna ning kiidab tööd operatiivbrigaadis kui vaheldusrikast ja meeldivat. Noor spetsialist on oma tulevikuväljavaadete suhtes optimist ning elektrikuamet ei jää kindlasti tema viimaseks ametialaseks saavutuseks.

Janar Toming asus kohe peale gümnaasiumi lõpetamist 2003. aastal tööle Eesti Energiasse. „Esimesed kolm kuud olin katseajal ja tegin selliseid lihtsamaid töid, olin niiöelda „õpipoiss“. Jälgisin kogenenud töökaaslaste töövõtteid ja näpunäiteid, et oma tööga tulevikus ohutult ja õigesti hakkama saada.“

Ta tunnistab, et elektrikuametini jõudis ta tänu isale, kes oli pikki aastaid samas firmas elektrikuna töötanud. „Mäletan, et väiksena sai mõnikord isaga koos tööl kaasas käidud. Nägin kuidas isa mööda elektriposte ronis ja juhtmeid vedas, ilmselt sealt selle pisiku saingi. Tema soovitaski mul proovida kandideerida elektriku kohale,“ jutustab praeguseks Eesti Energia võrguettevõttes Elektrilevi töötav Janar.
 


Õpe koolis ja ka ettevõtte õppeväljakul

Ent siiski vaid praktikast tööpostil ei piisanud, elektriku eriala õppis ta lisaks Tallinna Polütehnikumis kaugõppes, kus kahe aastaga omandas vajalikud teadmised. „Koolis õpitust oli loomulikult väga palju kasu, seal ma sain aimu, mis asi see elekter üldse on ja kuidas kasutada õigeid töövõtteid. Samas eks palju vajalikku on omandatud ka tööd tehes ja väljaõpetel käies,“ selgitab Janar diplomaatiliselt koolihariduse ja praktilise õppe omavahelise tasakaali küsimust. Ta räägib, et Tallinnas asub ka Eesti Energia õppeväljak, kus õppepäevadel omandatakse pidevalt uusi teadmisi ja õpitakse tundma uusi seadmeid.

Tänaseks on Janar vaatamata oma noorele eale töötanud operatiivvalvebrigaadis elektrikuna juba 10 aastat ja tema põhiülesanneteks tööl ongi elektririkete likvideerimised ja lülimised. „Selleks et teised brigaadid saaksid pingevabatööd teha, tuleb elekter liinidest välja lülitada.“ Tema sõnul ei tea sellises brigaadis töötades elektrik kunagi täpselt, millised ülesanded võivad järgneda ja see muudab ka töö tõeliselt põnevaks. „Sellepärast mulle meeldibki elektrikuamet, et paigad, kus tuleb tööd teha, vahelduvad, ja ka tööiseloom ei ole üksluine. Ühe rikke likvideerimisel võin ma olla kellegi kodus, mõõta seal pingeid, teise korral võin võtta metsas puid ja parandada elektriliine.“

Janar selgitab siiski, et enamus tema tööst toimub välitingimustes. „Ma arvan,et kuskil 90% või isegi rohkem, sest me kõrvaldame rohkem välirikkeid. Tubased rikked parandavad teevad teised mehed, meie lihtsalt kontrollime, kas Elektrilevi poolt on asjad korras ja kui ei, siis teeme korda. Seega on hea, et vastavalt aastaajale ja ilmale on meil erinevad tööriided: vihmakeebid, talveriided, talvesaapad, kummikud ja muud vajalikud rõivad.“
 


Terve auto täis erinevaid tööristu

Brigaadis ongi neil spetsiaalselt komplekteeritud auto, kus on väga palju erinevaid tööriistu, mida selle mitmekesise töö tegemiseks vaja läheb. „Alustades tavalistest mutrivõtmetest ja lõpetades spetsiaalsete tööriistadega, mida kasutatakse kõrgepingeseadmetes,“ märgib Janar. „Neid viimaseid kasutatakse koos dielektriliste kinnastega – need on spetsiaalsed, paksust kummist kindad, mida testitakse pidevalt, et vastaksid nõuetele.“ Kõige põhilisemaks tööriistaks nimetab ta aga kindlasti testerit, millega saab mõõta pingeid, voolu ja kontrollida sulavkaitsmete korrasolekut.

Elektrikuameti sissetulekuga on Janar rahul, ent nagu ta märgib „alati võiks ju rohkem saada“. „Hetke palgaga saan hästi hakkama, aga eks see oleneb kõik, kuidas keegi harjunud elama, kellegi teisele võib sellest puudu jääda.“ Lisaks põhipalgale makstakse neile Elektrilevis iga kolme kuud tagant tulemustasu, ent seda siis kõik rikked on õige aegselt likvideeritud ja probleeme pole tekkinud.

„Suureks motivatsiooniks on klientide rahulolu. Kui ma klienti abistan ja ta elektri tagasi saab ja mind südamest tänab, siis see on väga hea tunne, et sain kedagi aidata,“ toob ta välja ühe, ehk pisut üllatava elektrikutöö positiivse külje.

Lisaks on Eesti Energias soodustatud ka sportimist: „Kõige enam soodustusi pakub Eesti Energia spordiklubi, mille kaudu saab soodsamalt osaleda erinevatel rahvaspordiüritustel: Tartu maratonil, Tallinna sügisjooksul ja paljudel teistel samalaadsetel üritustel. Peale selle on erinevaid odavaid pakkumisi spordiriietele ja soodustused spordisaalide kasutamiseks.“
 


Ka siin tuleb kasuks kõrgharidus

Tulevikuvalikute kohta arvab Janar, et kindlasti soovitab ta noortel elektrikuks õppida, sest häid ja kvalifitseerituid töömehi on alati tarvis. „Elektriku amet on huvitav ja tasuv töö ja see ei kao kunagi kuhugi.“ Ta soovitab võimaluse korral õppida seda ametit ikka kõrgkoolis, sest haridus on tänapäeval väga tähtis, kõrgharidusega leiab tema sõnul kindlasti kergemini ja ka parema töökoha. „Üldiselt peaks sellisel töökohal olema töökas, hea suhtlemisoskusega, otsustuskindel ja väljakutseid mitte kartev inimene,“ võtab ta oma töö operatiivvalvebrigaadis kokku.

Janar ise noore mehena seab ametialaselt omale kõrgeid sihte, milleks tuleb aga näha vaeva ja omada head haridust. „Hetkel on mul käsil Eesti Maaülikooli energiakasutuse eriala õpingud. Selle lõpetamisel üritan pürgida kõrgemale, aga kahjuks ilmselt siis juba teises ametis, kui elektrik. Seda seepärast, et olen saavutanud hetkel maksimumi, mida elektrikuamet mulle pakkuda võib.“

Loe ka elektriku ametikirjeldust  Rajaleidja ametite andmebaasist.

Rajaleidja.ee, 2013

Artikli autor Lauri Leet, fotod Janar Toming.

Täname artikli valmimise eest Eesti Energiat!

Rajaleidja ametite persoonilood valmivad Euroopa sotsiaalfondi, Haridus- ja teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi toel.