Ida-Harjumaal Anija mõisas tegutsevas Rajaleidja Ida-Harju karjäärikeskuses töötab Lydia Kruusmann täiskohaga karjäärinõustajana 2008. aastast.

„Õppisin omal ajal Tallinna Pedagoogilises Seminaris ning hiljem Tallinna Ülikoolis koolieelse õppeasutuse õpetajaks ja töötasin sellel kohal ka pikka aega – koguni 20 aastat. Kuna inimese sisemaailmas toimuv on mind alati paelunud, siis olen aastate jooksul osalenud paljudel erinevatel psühholoogilistel ja nõustamisalastel koolitustel. 15 aastat tagasi loodud MTÜ Koostöökoda kaudu leidsin enda jaoks nõustamisega reaalselt tegelema asudes väljundi, “ meenutab Lydia. Esialgu tegeles organisatsioon eelkõige erivajadustega inimestega, ent üsna pea jõuti juba konkreetsemalt karjääri- ja noorteinfo teenusteni.

Nõustamisega tuli tegeleda Lydia Kruusmannil ka ajal, mil ta peale lasteaiast lahkumist töötas kohalikus omavalitsuses lastekaitse spetsialistina, lisaks erinevad nõustamisalased projektid MTÜ-s. Ta ütleb, et inimese hinge harimine, nõustamine ja psühholoogiline aitamine on tema südameasi olnud juba varajasest noorusest alates.

 

Lydia otsib klientidele vajalikku infot. Foto: SA Innove.


Pidev enesetäiendamine

Otseselt karjäärinõustajaks ei saa üheski Eesti koolis õppida, psühholoogia-, pedagoogika- või sotsioloogiavaldkonnas kõrgharitud inimene saab selleks koolitusi läbides. Et oma pädevust kinnitada, on võimalik sooritada erialane kutseeksam, mida Lydia on ka teinud.

„Karjäärinõustamisele lähemale viisid mind paljud põnevad täiendkoolitused. Esimesena mäletan hästi „Avita“ kutsehariduse kursust, samuti sellele järgnevaid Tallinna Ülikooli täiendkoolitust "Kutsesuunitlustöö organiseerimine ja läbiviimine koolis", suurepärast „ Aktiivse kaasamise meetodid nõustamises“, Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli nõustamistehnkate koolitusi, Professionaalse Psühholoogia ja Erakooli ja Tripod OÜ koolitusi.“

Kuna Ida-Harju Rajaleidja keskus on partner SA Innove Euroopa sotsiaalfondi programmis „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“, on Lydial võimalus ja kohustus osaleda  Innove  poolt korraldatavatel täiendkoolitustel ja arendustegevustes. Kokku on erinevaid lühemaid ja pikemaid koolitusi Lydia sõnul olnud vähemalt paarkümmend ja karjäärinõustaja, nagu iga teinegi spetsialist, peab ennast pideval täiendama.

Karjäärinõustamise töö eemärk on aidata noortel teha teadlikke karjäärivalikuid. Et jõuda nooreni, on keskuses vaja teha palju eeltööd: koostada iga-aastane tegevuskava, tutvustada oma teenuseid, suhelda koolide ja noortekeskustega, ning seejärel juba leppida koolidega kokku külastusaja, mil järgneb konkreetne töö õpilastega.


 

Lydia grupinõustamisel noortega. Foto: SA Innove.

Arutlev töö noortega

Koolides osaleb karjäärinõustaja nii grupi- ja individuaalnõustamisel, viimase üheks osaks on karjäärivalikut toeatavate testide kasutamine. Karjäärinõustaja saadab õpilasele veebilingi, kus saab testi täita ning kui testid on täidetud, saadetakse tulemused õpilase meilile. „Reeglina järgneb sellele grupiviisiline või individuaalnõustamine. Grupinõustamisel kogu klassile saab rääkida karjäärinõustamise teemadest üldiselt – kuidas ennast paremini tundma õppida, kuidas arendada enda õppimis- ja otsustamisoskust ning jagada näiteks testi täitnutele tagasisidet – kuidas testitulemusi interpreteerida ning kuidas ise neist leida oma tööalaseid eelistusi.“ Siiski ütleb Lydia, et kui noor inimene oma tulevase karjäärivaliku peale sügavamalt mõtleb, siis üldiselt soovib ta lisaks ka personaalset nõustamist. „Siis saab testi tulemustele tuginedes läbi viia individuaalset vestlust – arutame läbi erinevaid aspekte, mõtleme, millised on võimalikud karjäärivalikud ning ka esile kerkida võivad takistused. Üsna sageli ilmnevad nõustamisel noore hirmud tuleviku ees ja valikuid takistav madal enesehinnang. Siis tegelemegi sellega, kuidas saaks oma eneseusku suurendada, vahel võtame appi mõne harjutuse või kasutame positiivseid enesesisendusi. Tuleb ka ette, et enesekindlus on põhjendamatult kõrge. Siis tuleb katsuda noort võimalikult valutult „maa peale tagasi tuua“,“ räägib Lydia oma tööst.

Kuigi karjäärinõustaja töö erineb sisuliselt veidi karjääriinfo spetsialisti omast, tuleb tuleb Lydia sõnul nende keskuses igal töötajal olla valmis nii info andmiseks kui esmaseks nõustamiseks. Seega arutatakse nõustamisel noorega läbi ka juba konkreetseid erialasid ja koole, kuhu võiks edasi õppima minna ning tõsi, vahel on sellise vestluse juures kohal ka konkreetset karjääriinfot lõpuni haldav karjääriinfo spetsialist.

Töö käib suures osas 9. ja 12. klassi õpilastega, ehk siis lõpuklassidega. See tähendab, et kõigest ühe õppeaasta jooksul tuleb piirkonna noori karjäärivalikul aidata ja järgmine aasta on juba uued õpilased nende asemel. „See on komplitseeritud teema, sest kõik koolid ei näe kahjuks vajadust karjääriteenuseid tellida ning seetõttu ei pruugi me ka mõnel aastal kahjuks igasse piirkonna kooli jõuda.“
 

Karjäärinõustaja peab tegema ka kontoritööd. Foto: SA Innove.

Kuulamine on väga tähtis

Lydia Kruusmannile meeldib tema amet eelkõige selle tõttu, et see on tulevikku vaatav. „Karjäärinõustjaa töö on seotud noortes inimestes motivatsiooni toetamise ja ka inspiratsiooni õhutamisega ning see on minu jaoks see innustav. Me ei peatu pikalt nõrkadel külgedel, vaid arutame arenguvõimaluste üle ning püüame leida omadusi ja oskusi, millele saab toetuda.“ Samas lisab ta, et annab kohtumistel noortele edasi uskumust, et me loome oma elu ise ja kujundame iga otsusega oma saatust.

Selle töö tegemiseks vajalike isiksuseomaduste kommenteerimiseks räägib Lydia Kruusmann järgmist: „Tuleb olla tähelepanelik kuulaja, sest karjäärinõustamise protsessis, nagu igas nõustamises, tuleb eelkõige kuulata. Nii saab teada, kuidas noor inimene näeb ise oma olevikku ja kuhu ta tahab liikuda. Tihti on see väga põnev, sest suur hulk nõustamisele tulevaid noori on tõesti targad, arukad ja analüüsivõimelised. Teisest küljest on ka neid, kes ise tulla ei julgeski, keda on „saadetud“ ja kes oska midagi endast rääkida – kellel nagu polekski mingeid huvisid ega oskusi, mida välja tuua.“

Kuidas siis sellisel juhul karjäärinõustaja noort aitab? „Kui jutuajamine ei suju, on test selleks abinõuks, mis annab siiski nõustajale üldpildi, millele toetudes saab vestlust arendama hakata. Oluline on ka uurida, kas noorel on olnud juba kokkupuuteid mingi konkreetse tööga, kas ta teab, millega tegelevad tema vanemad või mis on siiski valdkonnad, mis võiks huvi pakkuda. Kahjuks on noortel ka üsna vähe teadmisi tänapäeva ametite kohta ning tihtipeale ei tulda selle peale, et praeguseid huvialasid saab samuti seostada tuleviku valikutega.“

Kuna lisaks individuaalnõustamisele tuleb karjäärinõustajal läbi viia ka rühmanõustamisi, on nõustajale sarnaselt õpetajatele väga vajalik gruppide juhtimise ja grupitöö läbiviimise oskus. Lisaks tuleb kursis olla ka üldiste prognooside ja protsessidega haridususes, majanduses ning ja tööturul. „See on meie töö teoreetiline ja keerulisemgi pool, sest muutused toimuvad pidevalt ja on sageli ka pikaajalisemalt raskesti ette ennustatavad.“

Kui küsida palga kohta, sõnastab Lydia vastuse delikaatsele teemale järgnevalt: „Karjäärinõustaja palk oli algusaastatel rahuldav, kuid hetkel hakkab juba ajale jalgu jääma. Siis kasutan vahel võimalust lisaprojektidega lisa teenida. Lydia tegeleb aeg-ajalt täiskasvanute koolitamisega. „MTÜ Koostöökoda Vabahariduskoolis Koit on mul on võimalik ka täiskasvanute tööalast motivatsiooni tõstvaid koolitusi korraldada ehk viia samu olulisi teemasid ka täiskasvanuteni.“

Loe ka karjäärinõustaja ametikirjeldust Rajaleidja ametikirjelduste andmebaasist.

Rajaleidja.ee, 2013
Artikli ja fotode autor Lauri Leet

Rajaleidja ametite persoonilood valmivad Euroopa sotsiaalfondi, haridus- ja teadusministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi toel.