Koolitusjuhil on palju erinevaid ülesandeid ja kõik on enamasti seotud inimeste arengu ja nendevaheliste suhetega. Pidevalt tuleb mõelda, kuidas on võimalik saada paremaks, töös inimestega tuleb välja mõelda ja rakendada efektiivsemaid protseduure.

Liis Aavaste-Hango on olnud koolitusjuht aastast 2006, vahepeal olnud kahel korral pikemal puhkusel, kus tema ülesandeid täitis koolitusjuhi kohusetäitja. „Olen suhteliselt tüüpiliselt saanud juhiks spetsialisti töö kaudu, see tähendab, et alustasin samas organisatsioonis koolitajana ja kui eelmine koolitusjuht läks lapsehoolduspuhkusele, siis pakuti kohta mulle ja töö tundus piisavalt põnev ja väljakutsuv,“ meenutab ta praegu.

Liisi sõnul sõltub koolitusjuhi roll ja töö sisu tihtipeale organisatsioonist, tema töökoht on arendusfirmas SELF II, mis ühe valdkonnana tegelebki koolitustega. „Minu töö sisu on koolitajate motiveerimine ja inspireerimine, jälgimine, et neil oleks tööd piisavalt ja et nad samas endale liiga palju ülesandeid ei võtaks.“ Lisaks tuleb koolitusjuhil hoolitseda tema sõnul ka koolitajate enesearengu eest ja leida selleks võimalusi, viia läbi kaks korda aastas arenguvestlused ja anda tagasisidet, ka negatiivset. „Ühesõnaga, teha enam-vähem kõik selleks, et koolitajad oleksid õnnelikud ja väga heal tasemel. Helistada neile peale koolitusi, kuulata emotsioone ja lahendada probleeme.“

Samas tuleb ka mehitada suuri koolitusprojekte, mõelda läbi, missugune meeskond millisesse projekti sobib, kes suudavad inimestena omavahel head koostööd teha ja kes võimalikult hästi üksteist oma oskuste poolest täiendaksid. „Samuti on minu ülesandeks osaleda juhtrühma töös, kus esindasin koolitajaid ja nende hääli otsuste vastuvõtmisel,“ lisab ta.
 


Kohati ka palju asjaajamist büroos

Koolitusjuhi tööpäevad on väga erinevad ning sõltuvad isegi aastaajast, suvel näiteks on koolitusi vähem ja siis tegeletakse pigem organisatsioonisiseste arendusprojektidega. Kui mõelda päevale, milliseid on aastas kõige rohkem, siis näeb see Liisi sõnul enamasti tüüpiline tööpäev välja järgmine: „Hommikupoolikul on tavaliselt mõned kiired asjaajamised klientidega - kas pakkumised on kohale jõudnud; kas koolituste kuupäevad on selgunud ja muu taoline, siis bürooga - kas kuupäevad on saanud kalendrisse; kas koolitajad on oma vabad koolitusajad saatnud ja siis ka enda juhtidega/omanikega - kas selle projekti meeskond võiks olla selline või teistsugune; kas supervisiooni korraldada iga kuu või üle ühe kuu; kas organisatsiooni sünnipäeva organiseerimine on sujunud tõrgeteta ja nii edasi.“ See kõik tähendab arvuti ja telefoni otsas olemist enam vähem terve päeva, olenevalt muidugi sellest, kui palju probleeme on vaja lahendada ja kui mitut projekti mehitada.

„Kiiremal päeval on lõunapaus lühem ja büroos kohapeal, teisel juhul püüan ka büroost välja minna ja natuke värsket õhku võtta. Kui on tegemist esmaspäevaga, siis on kella neljast alates kahetunnine koosolek, kuhu koguneb terve meie koolitajate meeskond ja arutatakse, kuidas eelmine nädal läks ja mis algaval nädalal plaanis on. Teistel päevadel helistan õhtul koolitajatele, et uurida, kuidas neil läinud on ja pakkuda neile võimalust ventileerida emotsioone, mis koolituspäeval tekkisid.“

Tööd teebki Liis tavaliselt ettevõtte büroos, kus on sisse seatud laud koos arvuti ja kõige muu vajalikuga, ent põhimõtteliselt saab töötada ka mujal. „Vahel on mul võimalus ka töötada kodus, lihtsalt pean olema kättesaadav nii arvuti kui telefoni teel.“
 


Tuleb nii toetada kui ka nõuda

Liis räägib, et talle koolitusjuhi töö meeldib. „Koolitusjuhi töö on tore töö, sest on väga palju erinevaid ülesandeid ja kõik on enamasti seotud inimeste nende arengu ja nendevaheliste suhetega ja alati on võimalik saada paremaks, mõelda välja ja rakendada efektiivsemaid protseduure – ehk alati on väljakutseid ja pingutust nõudvaid eesmärke.“

Ülikoolis on praegune koolitusjuht Liis õppinud kirjandust ja neid teadmisi tal enda sõnul selles töös väga vaja ei lähe, kuid peale akadeemilist haridust õppis ta lisaks täiskasvanute koolitajaks ja suhtlemistreeneriks ning nendel väljaõpetel omandatud teadmised ja oskused on igapäevaselt vajalikud. Väga olulisel kohal koolitusjuhina on suhtlemisoskused, inimestest tuleb aru saada ja nemad peavad ka koolitusjuhist aru saama. „Selleks on vaja neid kuulata, kuulata ka seda, mida nad ütlemata jätavad ja ise tuleb olla selge, otsekohene ja aus.“

Et teha koolitusjuhi tööd hästi, tuleb kasuks huvi inimeste ja nende arendamise vastu. „Kindlasti ei sobi seda tööd tegema seda sorti tegija, keda inimene kui selline ja tema arengupotentsiaali avamine üldse ei huvita,“ julgeb Liis väita. Kasuks tulevad mõjutamis- ja veenmisoskused, laiemalt suhtlemisoskused üldse. „Seega ei sobi inimene, kes pigem töötab omaette ja loobub eitavat vastust saades või muud talle ebamugavat teiste poolset reaktsiooni kogedes edasi tegutsemast.“ Liis rõhutab, et see töö eeldab aktiivet osalemist organisatsiooni töös ja pidevat valmisolekut probleemide lahendamiseks ja seega ei sobi väga aeglane ja passiivset eluviisi harrastav inimene. „Ka uskumus, et inimeste vastu aus olles lähevad nad kohe „katki“, kui midagi ebamugavat enda kohta kuulevad, tuleb pigem kahjuks kui kasuks. Koolitusjuhi töös tuleb üheaegselt nii toetada kui nõuda ning see oligi peamine keerulisus minu jaoks,“ sõnastab ta.
 


Piisavad võimalused enesearenguks

Töötasu kohta saab Liis märkida, et saab koolitusjuhina palka, millega elab ära. Lisaks palgale maksab organisatsioon tema telefoni- ja autokulud ning annab ülejäänud töötegemiseks vajalikud vahendid (süle- ja lauaarvuti). Koolitusjuht puutub oma töö tõttu kokku paljude arendusprogrammide, konverentside ja koolitustega ja vahel organisatsioon toetab ka nendes osalemist. „Minul on kokkulepe, et väljaõpete puhul maksab organisatsioon lausa poole õppemaksust. Õppisin psühhodraama lavastajaks ja alustasin pereteraapia õpinguid. Lisaks osalen juhtrühma töös ja olen saanud palju kogemusi ettevõtluse ja ettevõtte juhtimise kohta.“
Elukutsevalikul noortele julgeb Liis koolitusjuhi tööd soovitada küll. „Peamiselt seetõttu, et enesearendamine on selle töö üks osa. Nähes ja kuuldes nii paljudest arenguvõimalustest, tuleb ise neis osaleda või vähemalt kursis olla, seega tuleb teada, mida kõike on võimalik õppida ja millal see vajalik ning võimalik on.“

Loe ka koolitusjuhi ametikirjeldust Rajaleidja ametite andmebaasist.

Rajaleidja.ee, 2013

Artikli ja fotode autor Lauri Leet

Rajaleidja ametite persoonilood valmivad Euroopa sotsiaalfondi, Haridus- ja teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi toel.