Kehra raamatukogu staažikas ja hinnatud vanemraamatukoguhoidja Aita Tammeorg selgitab, et selles töös on tähtis suhtlemine, pingetaluvus, keelteoskus ning raamatute põhjalik tundmine. Töötasu ei ole kuigi suur, aga kohalike elanike rõõmustamine oodatud teosega on väärtus omaette.

Aita Tammeorg soovis keskkooli lõpetades saada esialgu hoopis õmblejaks. Sugulaste soovitusel mõtles ta siiski ringi ning kuna oli olnud suur raamatuhuviline, valis ta tol hetkel, 1970ndate lõpus, erialaks hoopis raamatukogunduse. "Esialgu sain Tallinna Pedagoogilisse Instituuti raamatukogu-bibliograafi erialale sisse kaugõppesse, juhuse tahtel vabanes kohe ka Kehra raamatukogus töökoht ning õppimise kõrvalt asusin ka siin tööle," meenutab staažikas raamatukoguhoidja täna. Nõukogude aega meenutab ta muuhulgas mitme põneva detailiga: "Tol ajal oli olukord raamatukogus mõneti koomiline, nõuti poliitilistel teemadel näituste korraldamist ja aruannete koostamist. Üsna palju oli vaja tegeleda nii nimetatud punase kirjandusega. Kõike tuli teha käsitsi, arvuteid ju ei olnud. Samas lugejaid oli siis meeletult palju."

Nooruse häbelikkusest sai Aita kiiresti üle ning raamatukogundus hakkas talle järjest enam meeldima. „Enda arvates mõtlesin, et olen arake, aga kui tööle hakkasin, ei peljanud enam midagi, kohe alguses meeldis see sehkendamine ja inimestega suhtlemine.“
 


 

Iga nädal lisanduvad uued teosed

Nüüdsel ajal saadab maakonnaraamatukogu iganädalaselt nimekirja võimalikest uutest teostest ning eelarve piires saab raamatukoguhoidja neid selle alusel tellida. Veidi üllatavalt kinnitab Aita, et koos kahe kolleegiga suudavad nad iganädalase valiku läbi viia suhteliselt valutult. „Arutame koos, loeme annotatsioone ja mõtleme. Püüame lähtuda oma piirkonna inimeste vajadustest, teame ju mida kohalik rahvas nõuab ja soovib." Õnneks ei ole Aita kinnitusel Anija vald raamatukogu eelarvet ka raskel ajal kärpinud ning et heade raamatute tellimine rahapuuduse tõttu ära pole jäänud. „Oleme samas ka lähtunud arusaamast, et väga spetsiifilisi teoseid ei ole siia tavaraamatukokku ka vaja, seda enam et alati saab ju maakonnakogust tellida kui kasutajal peaks konkreetne soov tekkima." Kuna Aita Tammeorg on üsna pikalt olnud tööl raamatukogu lasteosakonnas, on eriti just nende raamatute valik tema üks konkreetsetest tööülesannetest.

Uue raamatu saabudes tuleb raamatukoguhoidjatel need vöötkoodistada ning kanda kogu info ka arvutisse. Liigitamine tehakse eelnevalt ära maakonnaraamatukogus. „Arvutist saab siis kasutaja soovi põhjal vaadata, kuhu liigi alla konkreetne teos käib, kus see riiulil asub või on üldse välja laenutatud ja kellegi käes."
 


 

Suhtlustasemel vene keele oskus elementaarne

Lisaks tuleb raamatukoguhoidjal jooksvalt ka raamatuid parandada, neid köita ning korrastada riiuleid. Võimalusel korraldatakse ka raamatukogus mitmesuguseid kirjandusega seotud üritusi. „Lasteaaia- ja koolilastele korraldame lihtsalt raamatukogu tutvustusüritusi, samuti ka kirjanduse lugemise hommikuid ja õhtuid. Oleme teinud ka kohtumisi kirjanikega. Siis tuleb eelarvesse ka eelnevalt selleks veidi raha planeerida, et nad ikka tuleksid, et saaks neile tasuda. Viimati käis meil näiteks kirjanik Ilmar Tomusk," toob Aita Tammeorg näite. Kuna tegemist on kindla kellast-kellani tööga, tuleb kõige selle jaoks leida aega inimeste teenindamise kõrvalt. "Üritusi täiskasvanutele teeme me siiski ka väljaspool tööaega, muidu poleks neist osavõtjaid."

Kehra raamatukogus on registris umbes 43 000 raamatut ning siin on üle tuhande kasutaja(lugeja). Raamatukoguhoidja töö edukaks tegemiseks on Aita sõnul vajalikud hea suhtlemisoskus, keelteoskus ja elementaarne arvutisokus. “Suhtlustasemel keelteoskus on väga oluline, meil on siin Kehras vähemalt kolmandik lugejaid venekeelsed, seega on vene keel hädavajalik. Tean noori, kes on tahtnud raamatukokku tööle tulla, ent kes pole vene keele tõttu seda saanudki teha. Samas on ka mõned kasutajad, kellega tuleb suhelda inglise keeles. Mida rohkem keeli osata, seda parem.”

Raamatukogus on töötajatele määratud kindel kuupalk ning palgad suured ei ole. “Tean, et see on piirkonniti mõneti erinev. Üldjuhul on see siiski kindel kuupalk mitte just väga suures summas. Meie tegelesime siin oktoobris näiteks kolimisega ühest majast teise, kaks nädalat tegime kõvasti ületunde, aga ega me selle eest lisatasu ei loodagi, pigem töötasime omast entusiasmist, et raamatukogu rutem lugejatele avada.”
 


 

Hakkama tuleb saada kõigiga

Raamatukokku võib sattuda igasuguseid inimesi ning seega on oluline ka üldine pingetaluvus. “Võib tulla keegi, kellele on näiteks kuskil liiga tehtud ja kes on kuri või närviline. Siis on raamatukoguhoidja ülesanne ka sellises olukorras hakkama saada. Meil käib siin paar inimest, kes on natukene psüühiliselt haiged, keda teised külastajad isegi veidi kardavad, aga mina olen õppinud ka nendega suhtlema.” Selgub, et edukaks tööks on vajalik ka mälu, sest inimesi on seda lihtsam teenindada, mida rohkem neid tunda ja mäletada. Aita Tammeorg, kes on Kehras sündinud, siin kooli lõpetanud ja üles kasvanud, teab ja mäletab inimesi hästi ja see teeb tema töö ka lihtsamaks.

Loomulikult esineb raamatukogus ka probleeme – riiulitest kaovad aeg-ajalt raamatud ning ka laenutatud teoseid “unustatakse” teinekord tagastada. Aita Tammeorg: “Ega meie kedagi läbi otsida ei tohi, meie asi on olla lihtsalt tähelepanelik. Minu seisukoht on, et kui jätta üleriided nagisse ja suure kotiga riiulite vahele raamatuid lugema ei tulda, siis on ka see juba pikanäpumeeste tegevust takistav.” Selle kaudu õpetab raamatukoguhoidja, eriti just noorematele külastajatele, ka elementaarset viisakuset.

Samas on siin ka õnnestumisi ja positiivseid emotsioone. “Suurimad rõõmud saabuvad meie töös siis kui inimene on saanud selle teose, mida on tahtnud, mida tal on vaja olnud kas õppimiseks või isikliku tarbe pärast ja kui sa oled talle selle kuskilt muretsenud, siis on hea tunne. On teinekord ka tuldud ja otse öeldud tänusõnu,” kinnitab kogenud raamatukogutöötaja Aita. Konkreetset ilukirjandusteost järjekorras oodanud inimese jaoks on selle lõpuks kätte saamine väga oluline.

Kokkuvõttes tekib Aita Tammeorgi juttu kuulates ja tema tööd raamatukogus jälgides arusaam, et raamatukogus on tähtis tasakaalu leidmine kohalike elanike vajaduste ja teadmise vahel, milliseid raamatuid on olemas. Raamatukoguhoidja peab mõlemas maailmas orienteeruma ning kõrvalt vaadates tundub see üsna keerukas. “Aastatega see arusaam tekib,” kinnitab Aita

 

Loe ka raamatukoguhoidja ametikirjeldust Rajaleidja ametikirjelduste andmebaasist

 
Rajaleidja.ee, 2013
Artikli ja fotode autor Lauri Leet

Rajaleidja ametite persoonilood valmivad Euroopa Sotsiaalfondi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi toel.