Harjumaal Anija vallas avahooldusteenust pakkuv sotsiaalhooldaja Endla kiidab oma töö juures võimalust kohtuda fantastiliste inimestega ning märgib, et ühe kobeda raamatu jagu huvitavaid elulugusid on ta aastate jooksul kindlasti ära kuulanud.

Endla töötas kuni eelmise sajandi üheksakümnendate keskpaigani metskonnas abi metsaülemana, ent ühel hetkel lapsega koju jäädes vana töökohta enam ei säilitatud ning kolmekümnendates eluaastates naist ähvardas töötu staatus. Seetõttu tuli vallavalitsusest konkreetne ettepanek väga õigel ajal, kõik tundus sel hetkel küll uus ja tundmatu, ent Endla otsustas pakkumise - hakata koduvisiitide kaudu hoolitsema vallas elavate ning abi ja hoolt vajavate inimeste eest, vastu võtta.

“Ega esialgu sel kaugel ajal ei teadnud keegi täpselt, kuidas kodune avahooldus peaks välja nägema, terve süsteem oli kogu riigis alles loomisel. Minu jaoks tegi asjaolu veidi kergemaks see, et alustada sain oma kodukülast ja seeläbi tundsin juba enne abi vajajaid vanureid ja mind võeti kergemini omaks,” meenutab Endla aastate taguseid aegu. “ Tegelikult oli algus ikka väga raske,” rõhutab ta siiski üle.

Kuna Endla erialane ettevalmistus hõlmas varasemalt hoopis teist valdkonda, tegi ta tööle asudes läbi Tallinna Pedagoogilises Seminaris hooldustöötaja kursuse. See sisaldas endast kaugõppe vormis 180tundi väldanud teoreetilist õpet, mis lõppes kursusetöö kaitsmisega. Ta ise võtab koolituse teema delikaatselt kokku nii: “Tööalaselt ei oska täpselt määrata kui palju sellest kasu oli, aga paljud loengud olid väga huvitavad ja laiemas mõttes kasulikud, näiteks psühholoogia.”

Endla koduvisiidil

Kõige keerulisem psühholoogiline pinge

Kõige suuremaks raskuseks peab Endla avahooldustöö juures sellega kaasnevat psühholoogilist pinget. Enamus kliente on eakad inimesed ning nendega tegelemine ja suhtlemine nõuab kannatlikkust ja empaatiavõimet. “Üldjuhul tahavad nad palju rääkida, nii et peab olema hea kuulaja, ent samas peab vajaduse korral suutma ka ennast kehtestada.” Endla selgitab, et igale noorele inimesele see töö kindlasti ei sobi, vajalik oleks teatud elukogemuslik suhtumine. “Lisaks sellele, et peab olema väga kannatlik, peab ka olema aus, sõbralik ja usaldusväärne.”

Avahooldustöötaja kaheksatunnine tööpäev on jagatud: 

  • üks osa ajast veedetakse autoroolis klientide juurde sõites;
  • teatud aja võtab ka teenindusasutuste külastamine ning ostude sooritamine;
  • ülejäänud tööaeg ollakse konkreetselt abivajajate juures kodus.

Endla sõnul jaguneb tööaeg laias laastus kaheks – ühe poole tööpäevast saab veeta konkreetselt abivajajaga ning teine pool kulub toetavatele tegevustele.

Millist abi ta siis konkreetselt osutab? Kõige suuremat abi vajavad inimesed tema sõnul toiduainete koju toomises, sellega tuleb tegeleda igapäevaselt. “Samuti tuleb käia apteegis, maksta arveid, esitada elektri- ja muid kommunaalnäitusid. Ka küttepuude tuppa tassimine ja lume rookimine on üsna igapäevased tööülesanded,” loetleb ta konkreetselt. Seega tuleb tööga hakkama saamiseks lisaks kõigele muule olla ka üsna heas füüsilises vormis.

Algusaegadel tegeles Endla pidevalt umbes kuue kliendiga, nüüd tuleb tegeleda kaheksaga.”Kui päevas on normaalne läbi käia kuni kolm klienti, siis umbes kolme päevaga on mul kõik oma kliendid kõik läbi käidud ning seejärel käin lähtudes vajadusest mõne juures ka teist korda.”

Endla koduvisiidil

Sõidukulud jäävad oma kanda

Kuna abivajajad elavad üle valla territooriumi laiali ning pidevalt tuleb ringi sõita, siis autojuhilubade olemasolu on selle töö juures vältimatult vajalik. “Lisaks on meie vallas vajalik ka oma auto olemasolu, toimub vaid piiratud mahus sõidukulude kompensatsioon.”

Suurimateks probleemideks oma ametikohal peabki Endla rahalist külge, sest kõnealune rahasumma on 92 euri kuus ning isegi kui tegelike sõidukulusid koguneb kuu jooksul rohkem, ei hüvita tekkinud vahet talle keegi. “Praeguste hindade juures ei kata see isegi kütusekulu, rääkimata auto üldisest kulumisest. Ma ei tea kuidas see rahaline külg on teistes valdades paika pandud, ent siin on kindlasti koht, mida saaks parandada. Kaugeim ots ühe konkreetse abivajaja juurde Anija valla Raasiku poolsesse otsa tähendab minu jaoks näiteks 64 kilomeetrist läbisõitu päevas.”

Lisaks sõidukulude hüvitamisele on Endla jaoks oluliseks küsimuseks ka töötasu, mis küll ületab, ent siiski mitte märgatavalt, miinimumpalka. “Jällegi, ma ei ole täpselt kursis palgatasemega mujal Eestis, ja kohati võib tase ka parem olla, näiteks Tallinnas on see seda kindlasti,” selgitab ta juurde.

Peale auto korrashoiu ja sõiduoskuse avahooldaja töö eriti muid tehnilise oskusi ei nõua. “Töövahnditest olen kasutanud viieteist aasta jooksul lisaks ka mulle eraldatud ühte jalgratast, taskuarvutit ning töökindad.

Endla abivajajatele oste sooritamas

Valmis tuleb olla ka rasketeks juhtumiteks

Veidi üllatavalt ei ole Endla sõnul avahooldustöötaja igapäevane suhtlemine vallavalitsuse sotsiaaltöö üldkoordineerijate – sotsiaaltöö spetsialistidega, üldse vajalik. “Kui midagi on vaja kiirelt lahendada või mõni olukord läheb kriitilisemaks, siis tuleb muidugi kohe teavitada, ent enamasti pean ma tööga ikkagi igapäevaselt ise hakkama saama,” ütleb ta ning selgub, et ka otsese vallavalitsuse ja abivajajate vahelise info vahendamine avahooldaja kompetentsi ei kuulu.

Lisaks vanuritele on Endlal olnud ka vaimupuudega kliente ning nendega suhtlemine nõuab ekstra pädevust ning empaatiat. “Raskemad kliendid on ka üksikud eakad mehed, nemad on tihti kuidagi väga abitud,” tunnistab ta.

Keerulisematest teemadest ei saa kindlasti kõrges vanuses inimeste juures mööda minna ka haigustest ja surmast. “Enamasti saab haigestunud inimene õigel ajal abi, ent välistada ei saa siiski ka surmajuhtumeid,” ütleb Endla.

Saabudes on laud kaetud

Vaatamata kõigele on Endlal avahooldustöötaja tööst rääkida ka palju positiivset ning inimestest hooliv ja suhtlemist armastav inimene leiab siin töös kindlasti palju rõõmu. “On ju tore kui sa tead, et sind oodatakse. On vanainimesi, kellel on lausa iganädalaselt minu saabudes laud kaetud, kohv valmis keedetud ja pirukaidki küpsetatud. Tihti on olnudki nii, et kui tööga on läinud väga raskeks ja olengi tahtnud lõpetada, siis alati on olnud keegi meeldiv klient, inimene, kellega suhtlemine on puhas rõõm ning kelle pärast ma olen tööd siiski jätkanud.”

Värvikate näidetena on Endlat kutsutud ka sünnipäevadele ja juubelitele ning loomulikult on ta kohtunud nende aastate jooksul paljude elukogenud, toredate ja mitmekülgsete inimestega. “Kui kõik huvitav üles kirjutada, oleks vähemalt ühe kobeda raamatu jagu materjali kindlasti koos,” lõpetab ta jutu uhke tõdemusega.

Loe ka hooldustöötaja ametikirjeldust Rajaleidja ametikirjelduste andmebaasist

 
Rajaleidja.ee, 2013
Artikli ja fotode autor Lauri Leet

Rajaleidja ametite persoonilood valmivad Euroopa Sotsiaalfondi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi toel.