Vaimuliku amet nõuab väga häid teoloogilisi, kultuuriloolisi ja koguduse ülesehitamisega seotud teadmisi, üsna oluline on selle töö juures on tunda ka koguduse liikmete toetust, räägib Katrin-Helena Melder, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku(EELK) Järvamaal asuva Järva-Jaani koguduse õpetaja.

Katrin-Helena Melder selgitab, et vaimuliku ametini jõudmine oli tema elus üsna pikk protsess. Tegemist on ju erialaga, mis on sajandeid olnud vaid meeste pärusmaa. „Pärast ristimist ja leerikooli läbimist koguduses kasvas minus huvi religiooni ja usuteaduse vastu,“ meenutab ta olulist hetke. Teema oli kohe alguses Katrin-Helena jaoks uus ja huvitav, kuna koolis ja kodus ta enda sõnul nende küsimustega kokku ei puutunud. „Lugesin iseseisvalt palju kirjandust, laenutades raamatuid koguduse õpetaja raamatukogust. See oli aeg, kus Eesti ei olnud veel iseseisev ja kiriku töö ei olnud avalik. Pärast keskkooli alustasin koguduses tööd pühapäevakooli õpetajana, lisandusid sekretäri ja raamatupidaja töökohustused.“

1996. aastal alustas praegune Järva-Jaani koguduse õpetaja õpinguid EELK Usuteaduse Instituudis, kui tema sõnul ka juba julgemad naised olid selle tee ette võtnud. Mõneaastase õpingu järel kutsuti ta vaimulikutöö praktikale koguduses ning 2001.a ordineeriti diakoniks. See tähendab, et pühitseti ametlikult vaimulikuks. Mõne aasta järel ordineeris peapiiskop Jaan Kiivit koos kursusekaaslastega Katrin-Helena Melderi koguduse õpetajaks. „Vaimulikuks saamine eeldab suurt kutsumist. Tundsin Jumala kutset sellele tööle ja kogudus kutsus ning üsna oluline oli minu jaoks, seda otsust langetades, ka koguduse liikmete toetust, “ sõnastab ta põhilise.
 


Liikuva iseloomuga töö

Katrin-Helena on koguduse õpetajana rahul, et tema töö- ja elukoht asuvad samas majas ehk ajaloolises pastoraadis. Kiriklikud talitused ja jumalateenistused toimuvad 13. sajandist pärinevas kirikus, jumalateenistused toimuvad ka suvel kalmistutel, kooli jõulujumalateenistus gümnaasiumi saalis. Lisaks viivad kodukülastused kirikuõpetajat erinevatesse peredesse ja kodudesse, kohtumised ka erinevatesse asutustesse. Seega traditsioonilist töökohta koguduse õpetajal pigem ei olegi, töö on üsna liikuva iseloomuga.

Vaimuliku töö teeb Järva-Jaani koguduse õpetaja jaoks eriti meeldivaks teadmine, et see pakub võimalust ja tegelikult ka suurt au teenida ning tööd teha nõnda pika ajalooga organisatsioonis, kui seda on kirik. „Mulle meeldib väga elada vanas pastoraadis ja töötada 13. sajandist pärinevas kirikus,“ märgib ta rahulolevalt. Töö on väga mitmekesine, võimaldab suhelda väga erinevate inimestega ja seda nii kodu- kui ka välismaal. Oma ametis on vaimulikul võimalus olla inimeste saatjaks elu olulistel ja pidulikel hetkedel - ristimine, leer, laulatus, matus. Ent ilmselt olulisima sõnastab Järva-Jaani koguduse õpetaja järgnevalt: „Vaimuliku töö kannab endas igavese elu, armastuse, headuse ja halastuse, hoolivuse ning lootuse sõnumit. Enamus vaimuliku tööst ei ole nähtav ja käegakatsutav, kuid samas lubab see amet olla tunnistajaks, kuidas Jumal tegutseb, kuidas inimesed Jumala juurde tulevad ja Jumala leiavad. See on töö, mida ei tee mitte kunagi üksi, vaid teha saab seda Jumala Vaimu juhtimisel ja ühes kaaskristlaste ning kiriku kaastöölistega.“
 


 

Teoreetilised teadmised ning sotsiaalsed oskused

Vaimuliku amet nõuab väga häid teoloogilisi, kultuuriloolisi ja koguduse ülesehitamisega seotud teadmisi. „Suure osa neist teadmistest omandasin kõrgkoolis õppides. Kuid väga palju teadmisi ja oskusi tuleb omandada töö käigus. Praktilises kogudusetöös läheb vaja veel ka häid sotsiaalseid oskusi: head kohanemisvõimet ja suhtlemisoskust, kannatlikkust, armastust ning hoolivust, head esinemisoskust ja pedagoogilise töö oskust. Katrin-Helena selgitab, et kogudus on kui organisatsioon ja vaimulikult nõuab see ka häid organisatoorseid oskuseid: kiriku- ja kogudusetöö tunnetust, head juhtimisoskust ja meeskonna- ning vabatahtlikega tööd, algatusvõimet. Tänasel päeval ka head arvutioskust ja võõrkeelte tundmist, et suhelda sõpruskogudustega välismaal. Oma ametis peab vaimulik ennast pidevalt täiendama. „Isiklikult olen töö käigus koguduses õppinud lisaks mitmete erinevate projektide juhtimist.“

Tavalist tööpäeva vaimulikus töös tänasel päeval ei esine, kõik tööpäevad on väga erinevad. Tegemist on vaba graafikuga tööga. Kindlaks tööajaks nädalas on kantseleiaeg, palvuse ja jumalateenistuse aeg. Kõik päeva tööülesanded sõltuvad sellest, mis ees seisab – kas kiriklikud talitused (ristimine, leer, laulatus, matusetalitus, pühitsemised), kohtumised, kodukülastused, koosolekud, kantseleitöö või leeritunnid. Katrin-Helena märgib, et ühe tööpäeva ettevalmistus algab tegelikult juba eelmisel päeva, mil tuleb tööks läbi mõelda kõned-jutlused, õpetatav materjal, kohtuda ja kõneleda inimestega, lugeda ja teha kirjatööd. „Lisaks tuleb igal päeval arvestada sellega, et pastoraati astuvad sisse inimesed oma soovide või muredega ja telefon heliseb üsna sageli. Tavaline argipäev tähendab tihti seda, et hommikul plaani võetud tegemisi tööaja jooksul ära teha ei õnnestu, sest ootamatuid asju tuleb vahele. Pigemini püüan igal päeval jälgida, et võtan igal hommikul ja õhtul aja palveks ning mediteerimiseks.“
 


Töö, mida ei tehta raha pärast

Kui küsida, mis on selles töös aga suurimad raskused, ütleb Katrin-Helena, et tänasel päeval teeb raskeks selle töö ehk see, et ei ole võimalik pühenduda vaid oma põhitööle - vaimuliku tööle, ja tuleb leiba teenida lisaks ka muudes ametites. „Enamasti on maakoguduste õpetajatel lisaks ikka teine töökoht, kuna kogudused ei ole suutelised piisavat töötasu maksma. Mina töötan koolis kunstiajaloo, kultuuriloo ja filosoofia õpetajana.“ Väga suur töö on sakraalhoonete korrashoid tingimustes, kus raha napib ja kogu rahvale mõeldud hoonet peab haldama väike kogudus.

Vaimuliku tööd ja üldse kiriku tööd ei olegi tema sõnul võimalik teha raha eest. See on kutsumus, kus esmaseks kriteeriumiks ei ole raha vaid töö ise. Koguduses tehakse suures osas vabatahtlikku tööd. Tasustatud on enamasti vaid vaimuliku, organisti ning kirikumehe amet. Hea vaimulik on Katrin-Helena eeskujul eelkõige lihtne, heatahtlik, kannatlik, hooliv ja huumorimeelne. „Soovitan seda ametit inimesele, kes tunneb oma südames kutsumust sellele tööle. Julgustan sisse astuma kirikusse ja tutvuma lähemalt meie kristliku kultuuripärandiga ja kristliku usu ja selle väärtustega. Sellelt pinnalt saab tekkida ka juba sügavam huvi ning tahtmine seda ametit õppida ja selles ametis tööd teha,“ sõnastab koguduse õpetaja lõpetuseks veelkord olulisima.

Loe ka vaimuliku ametikirjeldust Rajaleidja ametite andmebaasist.

Rajaleidja.ee, 2013

Artikli ja fotode autor Lauri Leet

Rajaleidja ametite persoonilood valmivad Euroopa sotsiaalfondi, Haridus- ja teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi toel.