SA Innove korraldatud konkursil „Aasta karjäärispetsialist“ 2012. aasta parimaks karjääriinfo spetsialistiks valitud Kelly Kruusmann jagab lehelugejale oma parimaid meetodeid.

Jutupliiats

On nii palju räägitud, et noore jaoks on oluline loengu atraktiivsus. Seda enam, et pääseme klasside ette võrdlemisi harva ja peame ära kasutama iga minuti, et meelde jääda. Leidsime üsna uudse lahenduse koos kunagise karjääriinfospetsialisti Kaisaga – tema juhtis loengut kõnes, mina täiendasin seda pliiatsiga. Olin taustajoonistaja, nagu me tavatsesime öelda. Näiteks multitalentidest rääkides visandasin kibekiiresti mitme käega karikatuurseid inimesi, kes jõuavad ja suudavad peaaegu kõike. Tõesti – noorte pilgud püsisid meil, mitte aga põlvedele asetatud mobiiltelefonil. Hiljem üle küsides selguski, et need märksõnad, mis justkui möödaminnes ja jutust välja noppides paberile said, olid ka noortel hästi meeles.

„Rõõmu kaubamaja” – mäng, mis paneb noori mõtlema headele asjadele

Istusime kord kolleegidega laua ümber ja juurdlesime selle üle, mis noortele õigupoolest tähtis on. Kasutasime oma arutelus meedias kuuldut, võtsime appi suguvõsas ja peres kasvavate väikeste inimeste väljaütlemisi ja leidsime, et liialt sageli on laste jaoks raha ja asjad perekonnast või lihtsalt rõõmust tähtsamad. Panime pead kokku ja sündis mäng „Rõõmu kaubamaja” – pood, mille riiulitele saavad noored ise kirjutada, mis neid rõõmustab.

 

Joonistasin suure plakati – palju tühje riiuleid, mille ees seisab väike tühja ostukorviga tüdruk, kes soovib olla õnnelik. Jagasime lastele kätte kleebitavad märkmepaberid, millele nad said kirja panna kõik selle, mis teeb neid tõeliselt rõõmsaks. Iga laps tõusis, valis endale riiuli ja kleepis oma paberitüki vabalt valitud tühjale riiulile. Tal oli võimalik oma valikut põhjendada. Kui riiulid olid täidetud, saime asuda üheskoos kaupa analüüsima.

Laste fantaasia on piiritu, vahel ka valusalt aus. Nad räägivad asjadest – tõeliseks õnneks on vaja uut arvutit või BMX-jalgratast, jalgpallitosse või jäätist. Aga ka täis kõhust, vanaemast ja perekonnast räägivad nad. Rahust, sõprusest ja armastusest. Üheskoos saame iga „kaubaartikli” juures pikemalt peatuda ja rääkida, miks see oluline on. Kuidas märgata, hoida ja jagada rõõmu.

Suuremate laste puhul saame rääkida pakutu seosest töömaailmaga – milliseid riiulitele kirja pandud väärtusi milliste ametite puhul eriliselt tähtsaks pidada, millise ameti esindajad peavad olema eriliselt empaatiavõimelised, milliste ametite puhul on kasu realistlikust kaalutlemisvõimest. Ka päris suured õpilased mängivad mängu hea meelega. Pilt on joonistatud A2-formaadis kriitpaberile tekstimarkeritega. Nii on võimalik sellele lipikuid peale kleepida ja neid pärast ära võtta.

Joonistamine on kasulik oskus, mis äratab tähelepanu

Olen joonistamist alati armastanud – harjutanud palju aastaid kätt laste kunstiringis, õppinud seda gümnaasiumis, olnud lühikest aega ka joonistamise õpetaja ja lihvinud seda oskust eri eluetappidel. Nüüd kasutan joonistamisoskust lastega suhtlemiseks. Kirjeldan lähemalt paari võimalust.

Koomiksid. Inimesed armastavad kohalikke ajalehti. Neis kõnelevad tuttavad ja sugulased ning artiklid puudutavad vähemal või suuremal määral paljusid. Ka Ida-Harju Rajaleidja keskuse teenustest on piirkondlikus ajalehes Sõnumitooja korduvalt räägitud. Kuidas saaks meie teenuste vastu väikese lehepinnaga huvi äratada, mõtlesin ma. Ja leidsin, et huvi äratamiseks võiks luua koomiksi. Mõtlesime välja noorhärra Endli, kel on kõikides ilmunud koomiksites oma tuleviku ees pisut hirm. Õnneks saab hirmust üle Rajaleidja keskuse kaudu. Seda koomiks ütlebki.Kahel aastal oleme samu tegelasi kasutanud ka jõulukaartide meisterdamisel. Koomiks passib suurepäraselt jõulutervitusi edasi andma!

"Ma olen hea" on mäng enesehinnangu tõstmiseks. Iga lapse seljale kinnitatakse teibiga paberileht. Istutakse üksteise selja taha ja kirjutatakse enda ees istuva sõbra seljal olevale paberile tema kohta midagi positiivset. Nüüd täiendatakse sõprade seljal olevat positiivsete iseloomuomaduste nimekirja nõnda, et igale lehele saab neid kokku kolm-neli. Iga laps saab oma paberi kätte ja loeb sellele kirjutatu üle. Arutleme, kas paberil kirjas olev on õige, kuidas laps ise tunneb, milles nimetatud iseloomuomadus väljenduda võiks ja millises ametis sellist omadust kõige enam vaja läheb.

 

Kelly Kruusmann,

MTÜ koostöökoda karjääriinfo spetsialist