Põhiharidus on kõigile kohustuslik üldharidusmiinimum. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

Põhihariduse eesmärk on kujundada iseseisev õppija, kes suudab oma edasise õpitee kohta teadlikke valikuid teha, on otsustus- ja vastutusvõimeline, koostööaldis ja väärikas isiksus ning kodanik.

Põhikoolis omandab õppur pädevused, mis aitavad tal kasvada täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks – õppimisoskuse ja valmiduse elukestvaks õppeks, koostöö- ja tööoskused, ettevõtlusoskused, oma tegevuse eesmärgistamise, kavandamise ja hindamise, õigusnormide järgimise, demokraatia ning majanduse põhimõtete tundmise ja kasutamise oskused.
Vaata Haridus- ja Teadusministeeriumi leheküljelt koolivalmidus.

Õppe sisu ja õpitulemused määratletakse riikliku õppekava alusel koostatud kooliõppekavas, vajadusel ka individuaalses õppekavas (õpilastele, kelle arengu toetamine nõuab eritähelepanu).

Põhiharidust on võimalik omandada kolme riikliku õppekava alusel:


Põhitaseme õppe põhivorm on päevaõpe.
Koolikohustusliku vanuse ületanud isikutel on põhihariduse omandamine lubatud õhtuses ja kaugõppevormis või eksternina.

On olemas ka uus kutseõppeliik, mis on mõeldud koolikohustusliku ea ületanud põhihariduseta isikutele - põhihariduse nõudeta kutseõpe (KPta). Kutseõpe põhihariduse baasil on õppeliik, mille puhul õpitakse lisaks erialale vaid erialaga seotud üldharidusaineid. Õppija haridustase (põhiharidus) ei muutu.


Haridus- ja Teadusministeerium