Tänapäeval on noortel meeldivalt palju valikuvõimalusi, millest üks on töötamine või praktika mõnes põnevas ja kauges välisriigis. Haridusasutuse kaudu on sõita märksa kindlam, sest see tagab turvalisuse nii tudengile kui ka vastuvõtvale organisatsioonile ning annab lisaväärtust erialase hariduse omandamisele.

Õppija soov ja motivatsioon välispraktikale suundumiseks peab tulema seestpoolt; nii on tal lisaks reisimissoovile ka siiras huvi õppida tundma võõrast kultuuri, kombeid, keelt ning laiendada silmaringi harituse tõstmiseks. Esmalt peab ta endale teadvustama, miks ja kui kauaks ta välisriiki sõidab. See aitab mõista terviklikku õppeprotsessi nii erialasel kui isiklikul tasandil. Arvestama peaks erinevate emotsioonidega, mis alguses tekkida võivad, sest viibimine eemal tavapärasest keskkonnast võib tekitada vastastikke tundeid (sh koduigatsus, ebakindlus). Samuti aitab teadmine, et esmane eesmärk on töötamine või praktika edukas sooritamine läbi tervikliku õppimise protsessi, mitte puhkamine päikselises eksootilises riigis. Kui õppija on endale selle selgeks teinud, mõistab ta, et kõik ebamugavust tekitada võivad emotsioonid ja olukorrad mööduvad ning nendele ei maksa keskenduda. Vastasel korral läheb suur hulk väärtuslikust ajast kaotsi ja väliskogemus ei kujune nii tulemuslikuks ja positiivseks kui võiks.


Kandideerimiseks peavad üliõpilased kirjutama motivatsioonikirja ja põhjendama suulise vestluse käigus, miks nad soovivad välispraktikale minna. Kuna õppijate arv, kes välispraktikale suunduvad on eelnevatel aastatel olnud kasin (kokku 20), on vastu võetud enamus soovijatest. Lisaks on soovijad olnud ainult turismi-ja hotelliettevõtluse õppekava õppijad. Käesoleval aastal on sõitjate hulk kahekordistunud (43 õppijat) ning sellest tulenevalt plaanime järgmisel aastal paika panna kindlamad värbamisprotsessi reeglid.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis õpib rakenduskõrghariduse õppeastmel kokku 742 tudengit, kellest 334 õpib turismi-ja hotelliettevõtluse õppekava järgi. Sel aastal sõidab välispraktikale 43 üliõpilast (hotellidesse Hispaanias, Kreekas ja Saksamaal). Lisaks turismi-ja hotelliettevõtluse õppuritele on sõitjate seas ka ettevõtluse ja projektijuhtimise ning sotsiaaltöö korralduse üliõpilased, lisaks üks bakalaureuse majandusteaduse õppekava järgi õppija. Väga toetavaks teguriks sel aastal oli võimalus taotleda stipendiumit ERASMUS-programmi kaudu. Toetuse said kõik, kes avalduse ja praktika plaani esitasid (kokku 36 õppijat).

Meie üliõpilaste näitel saab järeldada, et üldjuhul sõidavad välisriiki õpilased, kes on selleks väga hästi valmistunud, oskavad hinnata välispraktika kogemust ja leiavad, et see aitab neil paremini mõista turismimajandust rahvusvahelisel tasandil, õppida hindama kultuuridevahelisi erinevusi ja tugevdada oma võõrkeelte oskust. Lisaks arenevad nende sotsiaalsed oskused, nad muutuvad avatumateks ja rõõmsameelsemateks – nii on neil märksa suurem konkurentsieelis kohalikul tööturul. Kogemusest tulenevalt soovivad nad innustada ka teisi üliõpilasi välispraktikale minemast ja otsivad ise võimalusi, kuidas ennast kasulikumalt rakendada.
 

Errit Kuldkepp
Praktikakorralduse spetsialist
Turismiosakond
Tartu Ülikooli Pärnu kolledž