Puhkuse liigid on põhipuhkus, tasustamata puhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus.

Siiani reguleeris puhkuse korraldust puhkuseseadus, aga alates 1. juulist 2009. aastast on kõik töösuhte regulatsioonid, sh ka puhkus, koondatud töölepingu seadusesse. Õppepuhkusele lubamist reguleerib täiskasvanute koolitusseadus.

Põhipuhkuse kestus peab olema töölepingus kindlaks määratud ning tavaliselt on see 28 kalendripäeva. Kui muidugi ei ole kokku lepitud pikemas puhkuses ning seadus ei sätesta teisiti.


Pikendatud põhipuhkust saavad:

  • alaealised töötajad – 35 kalendripäeva;
  • isikud, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension – 35 kalendripäeva;
  • riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud – 35 kalendripäeva;
  • pedagoogid ja teadustöötajad – kuni 56 kalendripäeva;
  • raviasutuste, sotsiaalhoolekandeasutuste ja lastesanatooriumide pedagoogikaspetsialistid – kuni 56 kalendripäeva.

Osalise tööajaga töötaja põhipuhkuse kestus on sama kui täistööajaga töötajal. Põhipuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu.
Puhkuse arvestamine toimub kalendriaasta põhiselt.

Vajaduse korral võib töötaja taotleda tasustamata puhkust. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus. Tasustamata puhkust antakse tööandja ja töötaja kokkuleppel. Emal või isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.

Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust töötajale kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks. Puhkust antakse õppeasutuse teatise alusel selles näidatud ajaks.

Vanemapuhkused on erinevad ning nende pikkus sõltub laste arvust ja vanusest. Õigus vanemapuhkusele on kas lapse emal või isal või eeskostjal, kes kasvatab vanemata last.

Emal või isal on õigus lapsepuhkusele alljärgnevalt:

  • alla 3-aastase lapse vanemal või eestkostjal – 6 tööpäeva;
  • kolme või enama alla 14-aastase lapse vanemal või eestkostjal – 6 tööpäeva;
  •  ühe või kahe alla 14-aastase lapse vanemal või eestkostjal – 3 tööpäeva.

Lapse 3-aastaseks ja 14-aastaseks saamise aastal antakse täiendav lapsepuhkus olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Lapsepuhkuse eest tasustatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel. Puhkusetasu maksab töötajale välja tööandja, kuid see hüvitatakse tööandjale pensioniameti kaudu.

Puhkuse kestust arvutatakse (olenemata tööajakorraldusest tööandja juures) kalendripäevades, mille hulka ei arvata rahvuspüha 24. veebruari ja riigipühi.

Töölepingu alusel töötavatel ja avalikus teenistuses olevatel isikutel on õigus õppepuhkusele, mida antakse esitatud avalduse ja õppeasutuse tõendi põhjal.

Tasemekoolitusel osaleja õppepuhkuse ulatus ja tasustamine ei sõltu õppevormist. Koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemekoolitusel ja töökoolitusel osalemise ajal makstakse keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Lisaks on võimalik saada täiendavat puhkust õppeasutuse lõpetamiseks 15 päeva, mille eest tasutakse töötasu alammäära alusel.