Puhkuse liigid on põhipuhkus, tasustamata puhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus.
Siiani reguleeris puhkuse korraldust puhkuseseadus, aga alates 1. juulist 2009. aastast on kõik töösuhte regulatsioonid, sh ka puhkus, koondatud töölepingu seadusesse. Õppepuhkusele lubamist reguleerib Täiskasvanute koolitusseadus .
Põhipuhkusekestus peab olema töölepingus kindlaks määratud ning tavaliselt on see 28 kalendripäeva. Kui muidugi ei ole kokku lepitud pikemas puhkuses ning seadus ei sätesta teisiti.
Pikendatud põhipuhkust saavad:
Osalise tööajaga töötaja põhipuhkuse kestus on sama kui täistööajaga töötajal. Põhipuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu
Puhkuse arvestamine toimub kalendriaasta põhiselt.Lapse 3-aastaseks ja 14-aastaseks saamise aastal antakse täiendav lapsepuhkus olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Lapsepuhkuse eest tasustatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel. Puhkusetasu maksab töötajale välja tööandja, kuid see hüvitatakse tööandjale pensioniameti kaudu.
Loe lisaks Rajaleidjast
Täiskasvanu > Isiklik elu >Pere ja karjäär > Vanemapuhkus
Puhkuse kestust arvutatakse (olenemata tööajakorraldusest tööandja juures) kalendripäevades, mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.
Töölepingu alusel töötavatel ja avalikus teenistuses olevatel isikutel on õigus õppepuhkusele, mida antakse esitatud avalduse ja õppeasutuse tõendi põhjal.
Tasemekoolitusel osaleja õppepuhkuse ulatus ja tasustamine ei sõltu õppevormist. Koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemekoolitusel ja tööalasel koolitusel osalemise ajal makstakse keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Lisaks on võimalik saada täiendavat puhkust õppeasutuse lõpetamiseks 15 päeva, mille eest tasutakse töötasu alammäära alusel.
Rajaleidja, 2012