Triin Terasmaa
Eesti Üliõpilaskondade Liit

Eesti Üliõpilaskondade Liit koostöös ESIB-iga (the National Unions of Students in Europe), kelle liikmeks on 36 riigi üliõpilasesinduste katusorganisatsioonid, korraldas 8.-13. novembril 2004 konverentsi Changing Chairs – Graduates in the Labour Market. Ürituse patroon oli Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel.

Esinejad ja osalejad

Tallinna Tehnikaülikoolis toimunud konverentsil osalesid ettekannetega Eesti kõrgkoolide esindajad, ESIB-i inimesed ja rahvusvaheliselt tunnustatud professorid. Kuulama ja kaasa rääkima oli tulnud üle saja külalise väljastpoolt Eestit ning sama palju inimesi Eesti üliõpilaseindustest ja tööturuga seotud organsatsioonidest. Konverentsi eesmärgiks oli tõstatada nii Eesti kui ka Euroopa tasandil erinevaid probleeme, mis on seotud kõrghariduse ja tööturuga.

Probleemideks töötus ja konkurentsivõime

Teemasid ei lahatud ainult kõrgharidusega inimeste keskselt, vaid ettekannetes ja töögruppides kerkisid tõsiselt üles ka kutse- ja keskharidusega noorte probleemid. Noorte töötuse määr Eestis on järsult kasvanud, ulatudes eelmisel aastal 23%-ni, sealhulgas on kõrgharidusega inimesi 5,8%. Konverentsil tõstatus küsimus, kui kõrgele peab noorte töötus kasvama, et riik sellele lõpuks tõsist tähelepanu pöörama hakkaks? Tõdeti, et noorte töötust tuleks vaadelda kui sotsiaalset riskitegurit ühiskonnale. Konkurentsivõime tööturul sõltub aga omandatud hariduse kvaliteedist ja kaasaegsusest, samuti noorte teadlikkusest selle kohta, kui kiiresti ja mis suunas toimuvad muutused tööturul. Aina tähtsamaks muutub eriala valik indiviidi eeldustele ja võimetele vastavalt.

Võtmeks on teadlikkuse tõstmine

Eeskätt Eesti-poolsed osalejad nentisid, et palju on õppida ka teiste riikide kogemustest. Mitte kõigis Euroopa riikides ei ole arvamus, et ainult kõrgharidus tagab „hea elu”, ühiskonnas nii tugevalt levinud nagu see Eestis paraku on. Siin tehakse endiselt sageli valik populaarsete erialade kasuks, mõtlemata, mida omandatud haridusega hiljem peale hakata - tulemuseks ongi kõrgharidusega töötud. Välisriikide kogemusi tuleks ja saaks samuti arvesse võtta kutse- ja karjäärinõustamise süsteemi ülesehitamisel Eestis. Enam peaks Eestis propageerima ka välismaal kutsehariduse omandamise võimalusi. Selles osas on veel palju arenguruumi ja kasutamata ressursse, millest Eesti noored loodetavasti lähiajal kinni haaravad. Noorte ning samuti nende vanemate ja õpetajate teadlikkuse tõstmine on üks võtmeteguritest, mis aitab noortel inimestel iseendi jaoks parimaid valikuid teha.

Ideede rakendamine

Konverents andis sisendi ka Eesti Üliõpilaskondade Liidu tööturu strateegiasse, mille rakendamise käigus plaanitakse alustada mitmete oluliste tegevustega - näiteks kõrgkoolide praktikakorralduse parandamine ning kutse- ja karjäärinõustamise arengu toetamine Eestis. Samuti võetakse luubi alla nende üliõpilaste probleemid, kes on oma õpingute rahastamiseks sunnitud töötama või soovivad seda õpingute kõrvalt vabatahtlikult teha.