Euroopa Liidus reisimine on saanud igapäevaseks, kuid õnnetuste ja ootamatute terviseprobleemide eest ei ole keegi kaitstud. Sestap tasub sõitu plaanides aegsasti mõelda, mida on vaja teada ja kaasa võtta, vähendamaks võimaliku terviseriskiga kaasnevaid kulusid.

Esimene abimees vajaliku arstiabi korral välisriigis on Euroopa ravikindlustuskaart.

Vajaminevaks arstiabiks peetakse liikmesriigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. See võib olla näiteks kõrge palavik, kõhuvalu, infarkt, õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastus, näiteks luumurd jne.

On üksikuid teenuseid, mida peetakse samuti vajaminevaks arstiabiks, näiteks hapniku- ja dialüüsiravi ning keemiaravi. Vajadus nende teenuste järele on inimesel teada juba enne teise riiki minekut, kuid ilma võimaluseta neid teenuseid kasutada ei saakski ta üldse reisida. Sellisel juhul tuleb enne teise riiki suundumist mõne sealse haiglaga kokku leppida, et see haigla saab patsiendile sobival ajal teenust osutada.

Euroopa ravikindlustuskaardi alusel arstiabi saamiseks tuleb pöörduda riigi-, mitte eraraviasutusse, sest Euroopa ravikindlustuskaarti aktseptivad ainult riigiraviasutused.

Euroopa ravikindlustuskaardi ettenäitamisel osutatakse Eesti kindlustatutele Euroopa Liidus ja ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ning Šveitsis vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega.

Seda, kas see on vajaminev arstiabi, otsustab sealne raviarst. Arst tugineb otsustamisel inimese tervislikule seisundile ning võtab arvesse ka seda, kui kaua inimene riigis viibib.

 

Loe edasi Õhtulehest