Lähima kümne aasta jooksul surevad välja rutiinset laadi lihtsamad tööd, nagu arveametniku ja palgaarvestaja ametid kontoris, raietöölise amet metsanduses ning liinitöölise amet tootmises, aga ka teeninduses. Tulevikutöötajalt nõutakse suures plaanis nägemise võimet ja multifunktsionaalsust, kõigil elualadel muutuvad üha olulisemaks IKT- ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskused.

Sellise tulemuseni jõudsid tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA esimesed uuringud. OSKA valdkondlikud töögrupid loodi SA Kutsekoda juurde, et teha kindlaks, milliseid ameteid ja oskusi vajab tööturg lähima kümne aasta jooksul, ning koostada selle põhjal riiklik koolitustellimus. Kolm esimest valdkonda on IKT, metsa- ja puidutööstus ning arvestusala. Kaks esimest on kõikide näitajate põhjal Eesti olulisemad majandusvaldkonnad. Arvestusala valiti selleks, et proovida uudset metoodikat ka kutsetegevusepõhiselt – raamatupidajaid ja audiitoreid töötab kõigis sektorites, selgitas Kutsekoja OSKA koordinaator Tiia Randma.
Tulevikus saab majandusliku ja sotsiaalse kihistumise põhjuseks tehnoloogiline võimekus.

Arvestusalal ja metsatööstuses peaks 2020. aastaks töötama praegusega võrreldes vähemalt tuhat inimest rohkem, aga infotehnoloogia valdkond karjub ligi 14 000 uue spetsialisti järele, osutasid uuringud.

„Arvatakse, et majandusliku ja sotsiaalse kihistumise põhjuseks saab tulevikus tehnoloogiline võimekus, sealhulgas kasutajana,” nentis Randma rahvusvahelistele uuringutele viidates. „Ka nupule vajutajalt eeldatakse, et ta saab aru, mis masina sees toimub. See polegi nii lihtne.”

Loe edasi 26.04.2016 postimees.ee-st