Liis Kraut ja Hanna Kanep
Poliitikauuringute Keskus PRAXIS

Tööturu ja hariduse seoste paremaks mõistmiseks viis Poliitikauuringute Keskus PRAXIS HTM-i tellimusel läbi kaks uuringut. Esimene keskendus Eesti tööjõu jagunemisele ametite ja tegevusalade lõikes, teine viimastel aastatel kõrghariduse tasemel lõpetanute ja katkestanute esmasele käekäigule tööturul.

Seosed kõrgkoolis omandatud eriala, kõrghariduse erinevate astmete ning hilisema töötegevusala ja töötasu suuruse vahel peegeldavad koolis omandatud oskuste ja teadmiste asjakohasust ning nende rakendatavust tööturul.

Lisaks küsimusele, kas erineva haridusliku taustaga inimesed suudavad tööd leida, antakse esimeses uuringus ülevaade ka sellest, millistel tegevusaladel erineva haridusliku taustaga inimesed töötavad. Kui hariduse ning tervise ja heaolu valdkonna õppekavarühmade lõpetanud on koondunud valdavalt põhitegevusalale – esimesed haridusse ja teised tervishoidu ja sotsiaalhooldusse, siis teeninduse õppevaldkonda kuuluvate õppekavarühmade lõpetanud töötavad paljudel erinevatel tegevusaladel. Informatsioon selle kohta, millistele tegevusaladele erineva hariduse omandanud tööle jõuavad, aitab otsustada ka seda, kui kitsa- või laiapõhjalisi teadmisi erinevatest tegevusaladest võiksid lõpetajad koolist saada.

Analüüsitud on ka seda, kui suur osa hõivatutest töötab omandatud haridustasemele vastavates ametites. Samuti aitab uuring selgitada muutunud nõuetega ameteid ja sihtrühmi, kellele täienduskoolitust pakkuda.

Mida kõrgem haridus, seda kõrgem palk
Palgalt makstud tulumaksu summade võrdlev analüüs teises uuringus võimaldab kirjeldada suhtelisi palgaerinevusi õppevaldkonniti ja kõrghariduse astmeti. Kõrghariduse lõpetanute töötasult makstud keskmine aastane tulumaksu summa oli suurem kui kõrgkooliõpingud katkestanutel. Seejuures on lõpetanute tulumaksu summa kasv aastatel 2000-2003 olnud oluliselt kiirem Eesti keskmise arvestusliku tulumaksu kasvust samal ajal. Kõrghariduse astmeid võrreldes võib üldistatult väita: mida kõrgem on omandatud haridusaste, seda kõrgem on keskmine aastane tulumaksu summa.

Uuringu tulemused ei anna ühest vastust küsimusele, millist eriala tasub õppima minna ja millist mitte, sest õppevaldkonna keskmine palgatase sõltub erinevatest teguritest. Näiteks töötamise asukoha regiooni suhtelisest palgatasemest ning sama ettevalmistusega töötajate nõudluse ja pakkumise vahekorrast tööturule sisenemise ajal.

Loodame, et PRAXISe uuringute tulemused võimaldavad kõigil, kes toetavad inimesi nende karjääriplaneerimise protsessis, paremini mõista võimalusi erinevate valikute taga.

Uuringud on kättesaadavad www.praxis.ee ja www.hm.ee.