Kuidas teha arukaid valikuid, koguda infot, seda analüüsida ja teha tasakaalukaid otsuseid nõudlikus ja kiirelt arenevas tehnoloogiamaailmas? Kuidas olla ettevõtlik ja tegus inimene sõltumata erialast? Ühest vastust kindlasti ei ole, aga alljärgnevalt mõned ideed ja mõttekillud nii praktilisest kogemusest kui kirjanduse põhjal.


Made Torokoff, Tartu Ülikooli Ettevõtluskeskus

Ettevõtliku inimese kirjeldused on väga positiivsed: “…nad on aktiivsed, positiivsed inimesed, kellel on hästi arenenud strateegiline mõtlemine, loovus jne” (Gibb, 2005). Neid omadusi on võimalik sihipäraselt arendada - mida varem, seda tulemuslikumalt. Need omadused annavad suuna ja toetavad ka eneseanalüüsis (vt joonis 1).

Valikute ees seismine on ühest küljest hea. Martha Stewart on öelnud: “Kui sinus puudub pinge, vastasseis ja väitlus, siis sa ei kasva.” Teisest küljest on oht oma kõhklustega liiga kauaks paigale jääda ja võib juhtuda nii, nagu kirjutab A. Bevan: “Me teame, mis juhtub inimestega, kes seisavad keset teed. Neist sõidetakse lihtsalt üle" . Ettevõtlikkuse kujundamisel (vt joonis 1) on peamisteks motivaatoriteks igaühe enda tahe, eneseusk ja olulisteks mõjutajateks süsteemne ja loov mõtlemine.


Joonis 1. Põhilised tegurid ja omadused ettevõtlikkuse arendamiseks (Koostanud M. Torokoff, eeskujuna A. Gibb, 2005).

Süsteemne mõtlemine

Mis on süsteemne mõtlemine? Süsteemse mõtlemise põhialuseks on keskendumine aluspõhjustele ja muutuste jõududele ning seoste nägemise ja loomise võimele. Kõik on vastastikuses seoses: igal teol ja otsusel on vastastikused suhted. Süsteemse mõtlemise tulemusel ei otsita süüdlast, vaid probleemide algpõhjust ja lahendusi, et ennetada vigu tulevikus ja õppida vigadest ning kiiresti viia sisse muudatused vigade vältimiseks. Süsteemse ja loova mõtlemisega inimene on põhjuslikke seoseid, terviklikkust ja mitmeid lahendusi nägev analüüsija. Süsteemselt mõtleja väldib kolme “ei”-d:
• ei sildista;
• ei süüdista;
• ei anna hinnangut.

Miks on vaja süsteemset mõtlemist?
• Et esitada ja kaitsta oma ideid selgesõnaliselt ja veendunult;
• Et leida probleemidele loovaid lahendusi;
• Et olla võimeline juhtima väärikalt ja tasakaalukalt dialooge (meeskonnatöös, organisatsioonis vm), diskussioone ja professionaalseid vestlusi, et jõuda üheskoos uute ja paremate lahendusteni.

Süsteemne mõtlemine on tihedalt seotud loova ja innovaatilise mõtlemisega. Üks võimalus süsteemset mõtlemist õppida on loovustehnikate ja spetsiaalsete võtete abil. Loovustehnikaid on kirjanduses pakutud saja ringis.

Mõned praktilised võtted ja tehnikad süsteemse mõtlemise ning loovuse arendamiseks

• Õigete küsimuste esitamine. Küsi vähemalt viis korda “miks”. Esitage küsimus „miks“ seni, kuni saate teada selle probleemi süsteemse põhjuse ning püüdke jõuda vastavalt sellele ka täiuslikumatele lahendustele. Soovitus: 1) individuaalne töö 2) grupitöö.

Näide. Individuaalne töö ja küsimused endale:
• Aeg. Millistes ajapiirides ma tegutsen? Millal ma hakkasin seda probleemi vaatlema? Millal tegelikult lakkab see mulle probleemiks olemast?
• Ootus. Mida ma eeldan juhtuvat, kui kõik läheb ootuspäraselt? Mida ma loodan (või nõuan) juhtuvat? Kes eeldab, et mina sellega tegelen? Mida nad tahavad, et ma teeksin?
• Uurimine. Kui lähedalt ma tahan seda probleemi uurida? Kui kaugel endast ma seda näen?
• Mõistmine. Mida näen mina selles probleemis, mida keegi teine ei näe? Kuidas mina mõistan seda probleemi? Millistele andmetele minu arusaamine tugineb?

Tähenduslike küsimuste esitamine ja iga küsimuse järele võimalike lahenduste leidmine koos grupiga. Näiteks 7 tähenduslikku küsimust:
1. Miks mul on tekkinud probleem?
2. Mis on minu tegevuse vms eesmärk?
3. Mida pean selleks tegema?
4. Kuidas minul on sellest kasu?
5. Millistest eeldustest lähtun?
6. Millised andmed on mul olemas?
7. Millistest allikatest on minu andmed pärit?

Alternatiivsed stsenaariumid. Stsenaariumid on kvalitatiivselt erinevad kirjeldused vastuvõetavatest tulevikuvõimalustest. Need võivad anda sügavama arusaama potentsiaalsetest tingimustest, millistes tuleb tulevikus toimetada ja mõtted sellest, mida tuleks teha praegu. Stsenaariumide analüüs aitab identifitseerida, millised keskkonnafaktoreid tuleks jälgida aja möödudes nii, et kui keskkond muutub, siis saab ära tunda, kuhu see nihkub.

Mitmete stsenaariumite läbi mõtlemine on vähem riskantne, kui usaldada vaid ühte prognoosi. Seega on võimalik vabastada potentsiaali loovate ja innovatiivsete tegevuste jaoks.

Stsenaariumid arendatakse konkreetse probleemi tarvis. Selleks on vaja:
1. Formuleerida otsus, mis tuleb vastu võtta.
2. Määratleda ära peamised keskkonna mõjud, mis avaldavad mõju valitud otsusele. Näiteks on tarvis otsustada, kuidas investeerida oma õpinguid aastani 2010. Peamised keskkonna mõjurid võivad olla sotsiaalsed väärtused, pere planeerimisega seotud mõjud, töö iseloom jt.
3. Luua 4 stsenaariumi, mis baseeruvad peamistel mõjuteguritel. Selleks tuleb kasutada olemasolevat informatsiooni, et määratleda neli vastuvõetavat ja kvalitatiivselt erinevat võimalust iga mõjuteguri kohta. Iga mõjuteguri kohta käivad alternatiivid koondatakse kooskõlastatud lugudesse.
4. Leida võimalusi igas stsenaariumis.
5. Analüüsida võimaluste sünergiaid ja seoseid stsenaariumide vahel. See võimaldab formuleerida realistliku strateegia.

Loovustehnikad

1. Ajutehnikad
6-3-5. Meetodi nimetus tuleneb põhimõttest, mille kohaselt 6 inimest kirjutavad 3 ideed 5 minutiga. Igal osalejal on tühi tööleht nagu näidatud tabelis 1. Iga osaleja paneb oma töölehele kirja probleemi määratluse, mis peab kõikidel olema ühtemoodi. Seejärel panevad osalejad lühidalt kirja probleemi lahenduse kohta 3 ideed 5 minuti jooksul või siis, kui kõik on valmis saanud. Seejärel saadetakse tööleht edasi paremal käel istuvale osalejale, kes lisab omalt poolt veel kolm ideed. Protsess kestab seni, kuni kõik töölehed on täidetud, mis teeb kokku 108 ideed. Peale ideede genereerimist võib ideid hinnata.

 


Joonis 2. Ajukirjutamise 6-3-5 meetodi tööleht.

2. Ideede kaardid. Iga osaleja, kasutades post-it või märkmepaberit, paneb kirja ideed ning asetab need paremal käel istuva osaleja kõrvale. Iga osaleja saab kasutada naabri kaarte inspiratsiooniks. Pärast saadetakse originaal ja uued ideed või muud variatsioonid edasi oma paremal käel istuvale naabrile.

3. Ajukirjutamise mäng. Meetod on rajatud võistlusele. Kuigi loovustehnikate puhul välditakse võistlust, võib seda siiski kasutada seni, kuni mängu atmosfäär on lõbus ja mitte liialt võistluslik ning moderaator suudab kindlustada, et ei tule suuri kaotajaid. Protseduur näeb välja järgmiselt:

1. Probleemi määratlus pannakse nähtavale kohale ning seletatakse, et mängu võitja on see, kes leiutab kõige ebatõenäolisema lahenduse.

2. Moderaator müüb igale osalejale kokkulepitud hulgal (nt 10) tühja, seerianumbritega kaarti nt 10 sendi eest tükk, moodustades saadud rahade eest võidufondi. Iga grupiliige paneb oma kaartide seerianumbrid kirja spetsiaalsele registreerimislehele.

3. Osalejad püüavad välja mõelda erakordselt ebatõenäolised lahendused, kirjutades iga idee ühele kaardile. Kaardid pannakse nähtavale tahvlile.

4. Igale osalejale on nt 15 minutit aega, et vaikselt läbi lugeda kõik lahendused ning liita nende juurde põhjenduse (nt märkmepaberi abil) selle kohta, kuidas on võimalik muuta idee praktilisemaks (seega vähendades selle idee võiduvõimalusi).

5. Igal osalejal on 2 häält kleepsu näol, et hääletada idee poolt, mis on tema arvates kõige ebatõenäolisem. Idee, mis saab kõige enam hääli, saab võidufondi endale kui auhinna.

6. Moodustatakse 2 rühma ning jagatakse nummerdatud kaardid pooleks. Antakse aega nt 15 minutit selleks, et grupp saaks välja valida 6 kõige reaalsemat lahendust nummerdatud kaardite hulgast.

7. Iga rühm püüab oma idee maha müüa teisele grupile.

8. Parimad ideed võetakse kokku ja lepitakse kokku, millised ideed olid kõige paremad.

Kokkuvõtteks
“Tulevikul pole piire.
Inimese kujutlusvõimel pole piire.
Pole piire meie võimel muutuda.
Pole piire meie võimel end täiendada.
Meie valmidusel midagi saavutada pole piire.
Meie pühendusel heale teenindusele pole piire.
Pole piire, välja arvatud need, mida me iseendale seame.
Pole piire. “

(Nokia 1999. aasta raport)

Kiirete muutuste ajal on meil eriline vajadus iseennast mitte kaotada. Süsteemset ja loovat mõtlemisviisi ning teadlikult loovtehnikaid rakendades (kas üksi või koos grupiga) on võimalus muutuda enesekindlamaks valikutes, mis karjääri planeerimisel meie ees seisavad.

Iga inimene on nagu suur aarete laegas. Elu on erinevate suhtlemistehingute protsess. Samast aknast välja vaadates on võimalik näha täiesti erinevaid asju. Usk iseendasse saabki alguse meie endi hoiakutest, suhtumisest ja mõtteviisist.

Made Torokoffiga, TÜ Ettevõtluskeskuse teaduri ja arengufirma Invicta treener-konsultandiga, saab kontakteeruda: made.torokoff@ut.ee

Kasutatud kirjandus
1. Gibb, A. The future of entrepreneurship education – Determining the basis for coherent policy and practice? – The Dynamics of Learning Entrepreneurship in a Cross-cultural University Context, (Ed. by Kyrö. P. and Carrier. C.) Entrepreneurship Education Series 2/2005. Publisher: University of Tampere, Faculty of Education, Research Centre for Vocational and Professional Education, 44 - 66. 2005
2. Lorents, P. Süsteemide maailm. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2006
3. Senge. P.M. The Fifth Discipline. The Art & Practice of The Learning Organisation. Random House Business Books. 2006
4. Sydänmaanlakka, P. An Intelligent Organization. Integrating Performance, Competence and Knowledge Management, International Ltd, Padstow, Cornwall. 2002
5. Tolmats, E., Torokoff, M. Ettevõtliku käitumise ja loova mõttetöö oskuste kujundamine. TÜ Ettevõtluspedagoogika loengumaterjalid, 2008.