Pärast taasiseseisvumist seisis Eesti Vabariigil ees oma majanduse ülesehitamine. Tekkis eraettevõtlus, milleks väikese eelkarastuse oli andnud küll juba 1985. aastal koos perestroikaga tekkinud kooperatiivne ettevõtlus. Vahetult pärast iseseisvumist olid esmatähtsad muud probleemid, riigi huvi kutsesuunitluse vastu taandus. Riiklik tellimus sellele lõppes ja kutsevalik muutus noore enese mureks, nagu ka töö leidmine pärast kooli lõpetamist. Tsentraalse riikliku kutsenõustamise asemele tekkis mitmeid alternatiivseid nõustamisküsimustega tegelevaid organisatsioone. Ümberkorraldused majanduses tõid kutsenõustajate huviorbiiti ka oma senise kindla töökoha kaotanud vanemaealised inimesed. Tekkis võimalus planeerida oma reaalset karjääri, olgu siis Eestis või väljaspool seda.

1990. aastal loodi üldhariduskoolide juurde koolipsühholoogide ametikohad, kellest paljud hakkasid tegelema ka kutsenõustamisega. Valdavalt kasutati isiksusekeskset humanistlikku nõustamisviisi, mille abil aidati noorel selgusele jõuda iseendas: võimetes, isiksuseomadustes ja kutsesuundumustes. Samas aitasid koolipsühholoogid õpilasel avastada ka oma arengupotentsiaali ja sisemisi ressursse. Nõustamise raskuspunkt hakkas tasapisi liikuma testimiselt ja info jagamiselt nõustatava ja nõustaja suhtlemisel põhinevale koostööle. Järjest olulisemaks muutusid head nõustamisoskused, sest seoses kiirete muutustega ühiskonnas tuli üha rohkem tegelda noorte motivatsiooni-, identiteedi-, enesehinnangu- ja sotsialiseerumisprobleemidega. Suurenesid nii noorte aktiivsus, valikuvabadus kui ka vastutus. Tulevase elukutse valikul hakati arvestama selle majanduslikke, aga ka sotsiaalseid ja psühholoogilisi aspekte. Paraku likvideeriti 1993. aastal Haridusministri määrusega 1987. aastal loodud riiklik karjääriplaneerimise valdkonda koordineeriv teabekeskus, mis tõi kaasa kogu ühtse noorte nõustamissüsteemi hääbumise.

Alates 1990-ndate lõpust võib taas rääkida karjääriteenuste valdkonna süsteemsemast korraldusest ja arendamisest. Teenuseid osutatakse eeskätt avaliku sektori hariduse ja tööhõive struktuuride vahendusel.