Projekti „Täiskasvanute karjäärinõustamissüsteemi loomine ning rakendamine Järva- ja Raplamaal” eesmärgiks on teha karjäärinõustamisteenus kättesaadavaks igale täiskasvanule. Sellest lähtudes koolitati psühholooge, sotsiaaltöötajaid, raamatukogude ja Avalike Internetipunktide juhatajaid jt täiskasvanutega tegelevaid inimesi. Lõputöö kaitses 26 infospetsialisti ja 14 nõustajat.


Maie Kotka, Tartu Ülikooli Türi Kolledž

2006. a algul viidi läbi uuring, et selgitada välja inimeste nõustamisvajadus. 78% vastanutest olid valmis kasutama tasuta karjäärinõustamist ja seda eelkõige kodukohas, 20% eelistas abi saada interneti teel. Ajavahemikul mai – detsember 2007 pakkusid Järva- ja Raplamaal karjääriteenust 17 infospetsialisti ja 4 nõustajat, kelle poole pöörduti 1317 korral (871 naist ja 446 meest). Kõige enam oli 40-50 ja 30-40aastaseid. Interneti teel pöördumisi oli väga vähe ja need, kes nõu vajasid, olid eelkõige õpilased. Viimane kinnitab, et täiskasvanud tahavad silmast silma rääkida.

Kõige enam pöördumisi oli seoses töökoha vahetamise ja praeguse töökohaga. Rahulolematus olemasoleva tööga oli paljudel juhtudel seotud eelkõige suhtlemisprobleemidega, aga ka tööajaga ja töökoha kaugusega kodust. Spetsialisti poole pöörduti ka küsimustega, kuidas siduda tööd ja õpinguid, leida tööd välismaal, valmistuda tööintervjuuks, millist täienduskoolitust valida, et olla edaspidi tööturul konkurentsivõimelisem jne. Sooviti teha erinevaid teste (võimed, väärtused, oskused, huvid), et koos nõustajaga leida endale kõige sobivam uue töökoha või ümberõppe variant. Kõige enam sooviti infot täiendus- ja ümberõppe, tööpakkumiste, erinevate tööportaalide, CV ja kaaskirja koostamise/esitamise kohta (nt kandideerimine CV Online´i kaudu).

Väikestes maakohtades tuleb inimestel sageli hakata ise endale tööandjaks. Siit ka küsimused seoses äriplaani koostamise, äriühingu asutamise, MTÜ raamatupidamise ja FIE-na tegutsemise kohta. Nende probleemidega inimesed suunati Järvamaa Arenduskeskusesse või Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusesse vastava spetsialisti juurde.

Mitmed kliendid pöördusid nõustaja poole, et leida abi alkoholi- ja kasiinosõltuvusest vabanemiseks ning toimetulekuks stressiga. Omaette rühma moodustasid psüühiliste erivajadustega tööd otsivad inimesed. Nende nõustamisega jäid päris mitmed teenuse osutajad hätta, kuna eelteadmisi nappis. Et olukorda parandada, oleme planeerinud vastava koolituse.

Järva- ja Raplamaa inimesed on infospetsialistid ja nõustajad omaks võtnud, sest tööpuuduse üle keegi ei kurda.

Projekti varasematest tegemistest saab lugeda Karjäärituule 10. numbrist (nr 3/2006).

Projekti kodulehekülg: www.ut.ee/TC/ESFProjekt