• Mis täpselt on täiskoormusel ja osakoormusel õppimise vahe?

Õppima asudes määrab üliõpilane, kas õpib täiskoormusega täites õppekava vähemalt 75% ulatuses või osakoormusega täites õppekava 50-75% ulatuses õppeaastas. Oluline on, et koormus määratakse kord õppeaastas ning tulemust hinnatakse õppeaasta lõpus.

Täiskoormusel õppides saab üliõpilane taotleda õppetoetust ja õppelaenu, osakoormusega üliõpilased seda aga teha ei saa .

Õppides täiskoormusega vähemalt 75%, kuid mitte 100%, nõutakse üliõpilaselt õppemaksu ainult täitmata jäänud ainepunktide eest ja seda vastavalt Vabariigi Valitsuse seatud ülemmääradele. Juhul kui üliõpilane ei täida täiskoormuse nõudeid näiliselt juba I semestri lõpuks, siis osakoormusesse võib ta üle viia alles siis, kui selgub, et aasta lõpuks ei ole tal endiselt vajalikul määral punkte koos, et täiskoormuses õppida.

Õppemaksu maksmisel hinnatakse iga semestri lõpus, kas üliõpilane on täitnud algavaks semestriks õppekava 100% ulatuses ehk 30 EAPd (ainepunkt) semestris või 60 EAPd aastas. Antud juhul on tegemist õppekava täies mahus täitmisega.
 


 

  • Kuidas toimub õppimine osakoormusega või eksternina õppides?

Kui tudeng soovib alates esimesest semestrist õppida osakoormusega (täites õppekava 50- kuni 75% ulatuses) peab ta kandideerima üldiste vastuvõtutingimuste alusel koos täiskoormusega õppijatega. Eraldi vastuvõttu ei toimu va juhul kui õppekaval ainult osakoormusega õpet pakutaksegi. Osakoormusega õppes kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra kõrgkool.

Kui on plaanis täita õppekava alla 50% semestris, on võimalik seda teha eksternina. Eksternõppes on võimalik ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd ja sooritada lõpueksamit, osalemata korralises õppetöös. Seega, ekstern võib osaleda õppetöös, kuid tal puuduvad üliõpilase õigused ja kohustused.
 

Rajaleidja 2013
Foto: Google Image

Kasutatud
Haridus- ja teadusministeeriumi materjale