Eestis on viimaseid aastaid iseloomustanud jätkuvalt kiire majanduskasv, mis tuleneb nii sisenõudluse suurenemisest kui ka ekspordi kasvust. Sisenõudluse suurenemine on teatud osas tingitud hõivatute arvu kasvust, millele on oluliselt kaasa aidanud rõhuasetus aktiivsetele tööturumeetmetele.


Sille Rossi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

 

 

 

 

 

Positiivsed trendid
Positiivsetele arengutele tööturul viitavad töötuse määra vähenemine 2005. aastal 7,9% (võrreldes 2004. aastaga töötute arvu langus 11 500 inimese võrra), samuti 1,6% registreeritud tööpuudus (seisuga 1.08.2006), mis on ligi poole võrra vähem kui 2004. aasta samal perioodil. Praeguseid trende vaadates tundub, et Lissaboni strateegia eesmärk – 70% hõive saavutamine 2010. aastaks – polegi Eestile enam kättesaamatu. See on tingitud eelkõige üha süvenevast vajadusest tööjõu järele: ühelt poolt rahvastik vananeb, teiselt poolt kasvab ettevõtete tootlikkus. Lissaboni strateegia prioriteedid, milleks on naiste tööhõivemäära 60% tase ja vanemate töötajate (55-64a) 50% hõivemäär, on meil juba saavutatud, samuti on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud noorte tööpuudus (2003 – 20,6%, 2004 – 21,7%, 2005 – 15,9%).

Lõhe tööjõu nõudluse ja pakkumise vahel
Vaatamata positiivsetele trendidele tööturul, on süvenemas tööjõu nõudluse ja pakkumise vaheline lõhe ning tekkinud on küsimus, kuidas rahuldada tulevikus vajadust täiendava tööjõu järele. Inimeste profiili ja kvalifikatsiooni arvesse võttes pole võimalik lõplikult tööhõivet suurendada ning alati eksisteerib inimesi, kes ei soovi mingil põhjusel tööturule siseneda. Samuti pole praeguseid inimressursi varusid, eelkõige töötute arvu (2005. aastal 52 000) arvestades kuigi palju üle jäänud. Suurenenud on eelkõige pikaajaliste töötajate osatähtsus (2003 – 46,4%, 2004 – 52,7%, 2005 – 53%), keda on nende spetsiifiliste nõudmiste tõttu väga raske tööle rakendada.

Lahendused
Oleks vaja rakendada efektiivselt selliseid tööturumeetmeid, mis aitavad tuua heitunuid uuesti tagasi tööturule ehk leevendada tööjõu vajaduse probleemi mitteaktiivsete inimeste arvelt. Ebapiisava tööjõu pakkumise tingimustes oleks üheks võimalikuks lahenduseks suurema tähelepanu pööramine töötajate tootlikkuse tõstmisele, seda läbi kvalifikatsiooni tõstmise ja investeeringute uutesse seadmetesse ja masinatesse. Tööjõu tootlikkuse näitaja on hetkel üks suurimaid mahajäämusi EL-i keskmistest näitajatest, moodustades vaid 55,9% EL-i keskmisest.

Karjääriteenuste süsteemi tähtsus
Kokkuvõtteks võib öelda, et aktiivsed tööturumeetmed (haridussüsteemi parandamine, täiendusõpe ja koolitused) on juba vilja kandnud. Kui me tahame tulevikus tööjõu vajaduse probleemi riigisisese inimressursi abil leevendada, tuleb pidevalt tegeleda tööjõu tootlikkuse kasvuga. Selle kõige kõrval peab eksisteerima hästi funktsioneeriv karjääriteenuste süsteem, mille sihtrühmaks on kogu elanikkond ning eesmärgiks inimressursi suunamine vastavalt majanduse vajadustele ja potentsiaalile.