Tänapäeva noored erinevad 60-70ndate põlvkonna noortest oma väärtushinnangute poolest: kui mitukümmend aastat tagasi peeti hariduse ja töö juures peamiseks nendest tulenevat kasu ühiskonnale ja üldist silmaringi laiendamist, siis nüüd tõstetakse isiklikku ühiskondlikust kõrgemale. Muidugi leidub ka mõni üksik missioonitundega keskkonnateadlik ja ühiskonda muuta sooviv noor. Sarnasused on aga praegustel kooliõpilastel 80-90ndate põlvkonna noortega, kuhu hulka nende vanemad võiksid kuuluda. Kokkulangevused seisnevad materiaalse heaolu ja positsiooni väärtustamises.

Kirjandite analüüs andis kinnitust väitele, et Eesti noored on edule orienteeritud. Hea hariduse omandamine on noorte jaoks eesmärk number üks ning ühtlasi ka vahend edu saavutamiseks. Üldhariduskoolide õpilaste seas on valdavaks saanud arusaam, et kõrgkooli lõpetamine tähendab koheselt tasuva töö leidmist.

Kutsekooli õpilased aga on oma valikuga rahul ning rõhutavad tööjõuturu vajadust oskustööliste järele. Osaliselt tunnetavad nad eelisseisundit nende ees, kes kõrgkoolidesse pürgivad, just kuulduse tõttu, et kõrgharidusega spetsialiste on Eesti riigis palju ning kõigile erialast tööd ei jätku. Nii toob üks noormees välja tõsiasja küsimuse näol: kumba vajab Eesti tööjõuturg rohkem – kas kõrgharidusega klienditeenindajat või õppinud ehitajat, kes oskab betooni valada.

Olles teadlikud sellest, et keegi ei ole tööpõllul asendamatu, on noored valmis enese pidevaks täiendamiseks. Siinkohal on rõhk täiendõppel, mille eesmärk on tööalast pädevust suurendada, vähem peetakse vajalikuks üldist silmaringi laiendamist.

Kirjandite põhjal jagunevad noored karjääri mõiste kirjeldamisel kaheks: ühed seostavad karjääri kõigi elurollidega, teised aga tööga ja madalamalt positsioonilt kõrgemale liikumisega. Mitmete puhul on suuremaks väärtuseks armastavad ja hoolivad inimesed ümberringi ning huvitav ja meelt mööda olev töö kui raha seda on. Nii saab öelda, et noored hindavad pigem seesmist tasakaalu kui rahakoti paksust. Viimane muudab noorte sõnul tihti inimesed ülbeks, omakasupüüdlikuks ja sellest tulenevalt ka üksikuteks.

*Artikkel on koostatud Kaisa Laidi poolt kursuse Karjääriteenuste põhialused raames tehtud lõputöö Noorte tulevikuplaanid. Tulevik ja karjäär noorte mõtetes põhjal.