„Töö kiidab tegijat“ on tuntud vanasõna. Et olla oma alal tõesti kõva tegija, tuleb üle vaadata oma vaimsed ressursid ehk teadmised ja teadmistega seonduvad oskused.

Teadmiste all mõistetakse eelkõige koolihariduse käigus omandatud niinimetatud akadeemilisi teadmisi. Akadeemiliste teadmiste olemasolu tõendab vastava kooli lõpetamisel antud dokument.

Tegelikult omandame teadmisi kogu elu. Teadmisi annavad raamatute lugemine, iseseisev õppimine, filmide vaatamine, reisimine, kõnelused teiste inimestega, isiklikud kogemused jne. Ei ole ka harvad needki hetked, kus teadmiste omandamise tõukejõuks on meie vajadused. Näiteks tahame me kõik süüa. Kui siis isiklikku kokka käepärast ei ole, tuleb kokaraamat appi võtta ja sealt saadud teadmiste põhjal ise midagi nuputada.

Teadmistega on tihedalt seotud oskused. Oskused põhinevad teadmistel ja vilumustel. Olemasolevate oskuste järgi võime öelda, mis on need tööd ja tegevused, millega me siin elus tõepoolest hakkama saame. Selle ressurssiga võime end eksponeerida ka uut tööd otsides.

Paljud teadmised ja oskused on kitsalt erialased ja seotud teatud kutsetegevusega. Neid nimetatakse põhioskusteks ja -teadmisteks. Erioskused ja -teadmised on seotud veelgi kitsama spetsialiseerumisega.

Kuid on ka teadmisi ja üldoskusi, mida saab peaaegu igal pool kasutada. Mõned omadused ja tegevused aitavad kindlasti uuel ametikohal, eriti aga juhitöös. Need tegevused on suhtlemine, organiseerimine, info käsitlemine (kogumine, süstematiseerimine, andmestike moodustamine jne) ja meeskonnatöö. Pluss mõned isiksuseomadused – lojaalsus, otsustamisjulgus, sisemine motiveeritus ja loovus.

Maailm muutub. Me ei saa piirduda praeguseks hetkeks omandatud teadmiste ja oskustega. Tööle asudes tuleb olemasolevad akadeemilised teadmised kohandada oma töökoha vajadustega. Oma teadmisi ja oskusi tuleb pidevalt täiendada ja arendada. Selline süsteemne tegevus tagab suutlikkuse kaasas käia tänapäeva tööturu intellektuaalseid, tehnilisi ja isiksuseomadusi puudutavate nõuetega.

Millised on need nõuded? Töötajate kutsenõuete määratlemisega ja Eesti kutsete süsteemi arendamisega laiemalt tegeleb Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus ehk Kutsekoda. Kutsete süsteemi üks väljund on riiklik kutsestandard, mis kirjeldab konkreetset tööd ning määratleb selle tegemiseks vajalikud oskused, teadmised ja hoiakud. Kutsestandarditega saab tutvuda Kutsekoja veebilehel

Rajaleidja, 2012