Läänemaa laste ja noorte nõustamiskeskuse nõustaja Tiina Kütiga vestleb Karjääriteenuste Arenduskeskuse koordinaator Kati Raudsaar.

Kas Läänemaa keskus teeb koostööd enda piirkonnas asuvate kutseõppeasutustega? Kui jah, siis milles see koostöö avaldub?
Läänemaal on üks kutseõppeasutus – Haapsalu Kutsehariduskeskus. Oleme nendega koostööd teinud alati; vahel on see olnud tihedam, vahel hõredam.
Oleme ühiselt ette valmistanud ja osalenud messil „Haapsalu Äripäevad“. Teist aastat toimuval Läänemaa õpilastele mõeldud karjääripäeval on kutsehariduskeskus alati esimene, kellega ühendust võtame.
Meie nõustajad on kutsutud igal kevadel kutsehariduskeskuse kokkade kutsevõistlustele.
Regulaarselt toimuvad kohtumised, kus vahetame infot, koordineerime oma sõite maakonnas ning räägime oma plaanidest. Meie keskus annab traditsiooniliselt igal kevadel välja (karjääri)infolehte „Oma Rada“ ning ka selles osas oleme kutsehariduskeskusega koostööd teinud.
Maakonna koolides käies võtame alati kaasa ka kutsehariduskeskuse materjalid.

Kas kutsekoolid on altid pakkuma infot õppimisvõimaluste kohta?

On küll. Nad peavad noorte teavitamis- ja nõustamiskeskusi kohaks, kus enda võimalusi reklaamida.

Kas teie praktikas on mõningaid häid näiteid, kus olete koos noorega nõustamise käigus jõudnud selleni, et parim edasiõppimisvõimalus on talle kutseõppeasutus?
Ikka on. Meie maakonnas on Haapsalu Kutsehariduskeskus täiesti aktsepteeritud ja üsna sageli valitav õppeasutus.

Mida näitab teie praktika – milline on kutseõppe maine noorte seas? Kui noorele pakkuda nõustamise käigus välja üheks edasiõppimise võimaluseks kutseõppeasutus, milline on reaktsioon?

Eks see oleneb õpilasest, tema õpitulemustest ja huvidest, sageli ka vanematest. Mingit erilist vastuseisu küll ei ole. Kutseõppe maine teeb pisut nõrgemaks ühiskondlik arvamus ning sellest tulenev vanemate hoiak ja surve lapsele – nö. tohutu edukultus: ikka gümnaasiumisse, ikka kõrgkooli – pole tähtis, mis erialale, peaasi, et ikka kõrgkooli edasi. Aga nagu öeldud – Läänemaal arvatakse meie kutsehariduskeskusest päris hästi.

Milline võiks olla ideaalne koostöö teavitamis- ja nõustamiskeskuse ning kutseõppeasutuse vahel?
Ma usun, et regulaarsed kokkusaamised ja vastastikused infotunnid oma tegevusest, värske infomaterjali vahetamine jne. Küll aga ei tohiks teavitamis- ja nõustamiskeskus tegeleda nö. pressinguga konkreetse kutseõppeasutuse heaks. Teavitamis- ja nõustamiskeskuse ülesanne on olla objektiivse info vahendaja, nõustada noort lähtudes noorest endast, tema huvidest, võimetest, tööturu olukorrast ning võimalustest, mitte otsida konkreetsele koolile õpilasi. Pigem vastupidi – aidata noorel leida sobiv eriala ning kool paljude võimalike hulgast.

Tiina Kütt