2008. aastal käivitus uus programm „Karjääriteenuste süsteemi arendamine”. Programmis nähakse ette karjääriteenuste süsteemi laiendamist ja kvaliteedi tõstmist. Saamaks ülevaadet praegu tegutsevatest maakondlikest teavitamis- ja nõustamiskeskustest, viis Karjäärinõustamise Teabekeskus läbi ankeetküsitluse.

Küsisime maavalitsuste käest, millised keskused nende maakonnas tegutsevad, kui palju on seal töötajaid ning millised on tulevikuplaanid ja maavalitsuse soovid keskuste tegevusega seoses (kokku 11 küsimust).
Keskuste käest tahtsime teada, millised spetsialistid keskuses töötavad, milliseid teenuseid osutatakse ja millised teenused vajaksid arendamist (kokku 20 küsimust).

Vastused saime kõigist maakondadest ja keskustest, seega saame väita, et praegu tegeleb Eestis 20 karjääriteenuseid (karjäärinõustamist ja karjääriinfovahendamist) pakkuvat maakondlikku teavitamis- ja nõustamiskeskust (TNK). Enamasti on igas maakonnas üks keskus, suuremates rohkem (Harjumaal 3, Tallinna linnas 2, Ida- Virumaal 2, Tartus 2).

Järgnevalt kokkuvõte küsitluse tulemustest:
• Keskustel on erinev juriidiline vorm (sulgudes TNKde arv):
iseseisev keskus või selle osa (9), õppeasutuse struktuuriüksus (3), maavalitsuse töötaja (2), eraettevõte (2), MTÜ (2), arendus- ja ettevõtluskeskuse töötaja (1), SA (1).
• Ruumide võimalused on erinevad: näiteks Saaremaa Karjääripõld kasutab 8m2 rendiruumi ja Järvamaa KENK 261 m2 pinda.
• Mõnedes maavalitsustes on keskused loomisel või soovitakse taastada maakondlikku keskust (Raplamaa, Lääne-Virumaa, Valgamaa, Saaremaa, Võrumaa).
• Rahastamise allikad on erinevad (HTM , linna- või maavalitsus, KOV , erinevad liidud).
• Töötajate arv on erinev: näiteks alles alustavas Lääne-Virumaa Keskuses on 0,5 kohaga töötaja, Tartu Kutsehariduskeskuse Info- ja Karjäärinõustamiskeskuses töötab 10 spetsialisti.
• Sageli pakub üks töötaja nii karjäärinõustamist kui karjääriinfo vahendamist.
• Karjääriteenuseid pakuvad ka teised (eriti psühholoogilise) nõustamisega tegelevad keskused.
• Kõikides maakondades on olemas põhimõtteline valmisolek karjääriteenuste arendamiseks.

Karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine
Keskustes pakutakse noortele vahetut infoteenindust, individuaalset ja grupinõustamist. Näiteks on võimalik läbida kolmikpakett, mis koosneb sissejuhatavast loengust, testimisest või rühmatööst ja sellele järgnevast individuaalnõustamisest soovijatele. Saab osaleda töötubades mitmete karjääriplaneerimisalaste oskuste omandamiseks. Tehakse erinevaid teste võimete, kutsesobivuse ja teiste isiksuseomaduste tundmaõppimiseks. Kaasajal võidavad populaarsust ka nõustamisvormid, mis ei eelda keskusesse kohaletulekut, näiteks telefoni teel ja online-karjäärinõustamine. Keskused korraldavad infoüritusi, teavitusloenguid mitmetel teemadel, kutsepäevi ja õppekäike ettevõtetesse.

Koostöö ja tulevikuperspektiivid
Maakonnasisest koostööd (õppeasutused, omavalitsus, erinevad organisatsioonid, ühingud) hinnati tihedaks. Koostööd teevad ka mõned nõustamiskeskused omavahel. Peamised muudatused karjääriteenuste pakkumisel on maavalitsuse arvates seotud ühtse keskuse loomisega, kuhu on koondatud erinevad nõustamisteenused, s.h. karjääriteenuste pakkumine ja õppenõustamine. Soovitakse karjääriteenuste pakkumist nii õpilastele kui kogu elanikkonnale. Tähtsaks peetakse aktiivselt tegutsevat koostöövõrgustikku õppeasutuste ja teiste organisatsioonidega ning kooli karjäärikoordinaatorite tegevust. Karjäärispetsialistidel peaks olema võimalus tasemeõppeks ja täienduskoolituseks.

Soovime, et programm „Karjääriteenuste süsteemi arendamine” aitaks neid tulevikuperspektiive reaalsuseks muuta ja karjääriteenuste süsteemi ühtlustada.












Lana Randaru
karjäärinõustamise teabekeskuse
karjääriteenuste koordinaator