Järvamaa Rajaleidja Keskuse spetsialistid pakuvad tasuta seminaride ja töötubade läbiviimist kas keskuses või kohapeal.

  • Karjääriplaneerimine ainetunnis. Aktiivse kaasamisega tegevused, mis toetavad karjääriõppe läbiviimist aine- ja klassijuhataja tundides. Õpetajatele.
    Sirli Kriisa - sirli.kriisa@rajaleidja.ee
     
  • Põlvkonnad esitavad väljakutseid. Mida võiks teada erinevate põlvkondadega igapäevaselt koostööd tehes? Sobib õpetajatele, lapsevanematele, ettevõtjatele.
    Sirli Kriisa - sirli.kriisa@rajaleidja.ee 

  • Suhete kvaliteet = elu kvaliteet. Millest sõltuvad suurepärased suhted? – Räägime: Muutumises maailma väljakutsed meie suhtumisele, hoiakutele ja teadmistele; millised on suurepärased suhted; mis on Emotsionaalne Pangaarve ja millest sõltub selle „reserv“; täiskasvanute ja laste käitumise põhjused; täiskasvanute võimalused suhete kvaliteeti hoida ja/või parandada. Lastevanematele ja õpetajatele.
    Heidi Antons - heidi.antons@rajaleidja.ee
     
  • Head lapsed kasvavad vitsata - Kõik lapsevanemad soovivad oma lastele head ning annavad endast alati parima. Tõsiasi on ka see, et kõik lapsevanemad saavad vahel oma laste peale vihaseks ning kaotavad kannatuse. Kuidas keegi sel juhul käitub, sõltub mitmetest asjaoludest: minevikukogemustest, enda tunnetega toimetuleku oskustest, väärtustest, eesmärkidest jne.
    Kuna lapsed õpivad kõige rohkem sellest, mida nad oma nahal kogevad, on kõige efektiivsem neid kohelda nii, nagu me tahame, et nemad teisi kohtleks. Teisisõnu, kui annad lapsele laksu või karjud ta peale, õpib ta käituma agressiivselt. Lisaks näitavad uuringud, et laste karistamine paneb nad veelgi halvemini käituma, teeb nad vihaseks ja sunnib ennast kaitsma, väheneb arutlusvõime ja häiritud on koostööoskused. Karistamine vähendab ka lapse ja vanema vahelist sidet ja nii väheneb ka võimalus last mõjutada, turvatundeta ja hirmul laps ei saa vabalt areneda ning õppida.
    Karistamine ei ole efektiivne meetod, kuidas kasvatada vastutustundlikku, hoolivat ja õnnelikku last ning õpetab lapsele valesid väärtuseid….aga mida siis teha?
    Räägime:

- kuidas vanemana tulla toime enda tugevate tunnetega ja kontrollida oma viha;

- kuidas olla vanem, kes ei tõsta lapse peale häält;

- kuidas käituda, kui laps on kurb, solvunud, pahane, vihane;

- kuidas kasvatada ilma karistamata (kuid piire seades);

- millised on erinevate karistusviiside varjuküljed

- …ja miks see kõik nii oluline on.

Heidi Antons - heidi.antons@rajaleidja.ee
 

  • Emotsioonid – tähtsus ja toimetulek nendega. Räägime - Miks on tunded tähtsad ning mis sõnumit nad kannavad, kuidas neid teadvustada, kuidas nad juhivad meie käitumist. Enda ja lapse tugevate tunnetega toimetulek, kuidas lastega suheldes viha talitseda. Lastevanematele ja õpetajatele.
    Heidi Antons - heidi.antons@rajaleidja.ee
     
  • Kuidas saavutada laste poolehoid. Õpetajatele.
    Heidi Antons - heidi.antons@rajaleidja.ee
     
  • Teismelised ja kuidas saavutada nende poolehoid. Õpetajatele.
    Heidi Antons - heidi.antons@rajaleidja.ee
     
  • Teismeline, areng teismeliseeas ja perekonna mõju. Räägime - Teismeea tavapärane areng ning ohumärgid. Käitumishäirete kujunemise seos pere elutsükliga ja arengukriisidega. Kuidas kaasata peret? Kuidas nõustada ja toetada noore pereliikmeid? Õpetajatele ja noorsootöötajatele.
    Heidi Antons - heidi.antons@rajaleidja.ee
     
  • Õpiraskused ja õpetaja mõju. Räägime – mis on õpiraskused, millised on erinevad õpistiilid, kuidas õpetaja saab oma mõju suurendada, John Hattie uuring – kuidas mõjutavad erinevad tegurid õpilaste saavutusi; millest sõltub õpilaste ja õpetajate heaolu koolis; kuidas äratada sisemist motivatsiooni ehk kuidas seda mitte ära „tappa“. Õpetajatele.
    Heidi Antons - heidi.antons@rajaleidja.ee
     
  • Liikumapanev jõud – mis meid tegelikult motiveerib? Räägime - Sisemine ja väline motivatsioon. Millest sõltub sisemine motivatsioon? Milliseid motivatsioonistrateegiaid millistel juhtudel kasutada? Mida teadlased teavad ja mida kodudes ja hariduses tehakse? Mis vahe on I ja X tüüpi inimestel ning milline on minu põhiline tüüp? Millal on inimene õnnelik, efektiivne ja rahulolev? Teema saab kohandada sobivaks kõigile – õpilastele, õpetajatele, lastevanematele, noorsootöötajatele.
    Heidi Antons - heidi.antons@rajaleidja.ee
     
  • Ehe õnn (Martin Seligmani järgi, on võimalus oma sünnipärased võimed ära kaardistada).
    Heidi Antons - heidi.antons@rajaleidja.ee
     
  • Armastuse tähendus ja armastuse keeled. Side teiste inimestega on ellujäämise seisukohalt meie varjatud ressurss. Meie sidemed teiste inimestega ei ole meile mitte ainult kõige tähtsam elujõu allikas, vaid ka kõige tugevam kaitse. Turvaline suhe on selline, milles õpime saama emotsionaalselt intelligentseks. Räägime – milline on armastus 21. sajandil; kiindumusteooria ja millest sõltub meie kiindumusstiil; milline on hea suhe ning kuidas suhteid paremaks muuta; armastuse viie keele teooria – iga inimene tajub armastust erinevalt ning igas suhtes tuleb välja selgitada, kuidas täpselt konkreetne inimene armastust vajab; igaüks saab võimaluse küsimustikku täites välja selgitada iseenda peamine (või peamised) armastuse keele. Teema on võimalik kohandada kõigile, kes tahavad suhete kohta rohkem teada: gümnasistidele perekonnaõpetuse tunniks, lastevanematele jt täiskasvanutele.
    Heidi Antons - heidi.antons@rajaleidja.ee
     
  • Armastuse viis keelt lastele ja teismelistele. Armastatud olemine ning kuulumine on inimese põhivajadused. Lapse emotsionaalse stabiilsus – täidetud emotsionaalsed vajadused. Kõige tähtsam on olla armastatud ja aktsepteeritud. Sellise armastussuhteta on laps emotsionaalselt ja sotsiaalselt tasakaalustamata. “Iga lapse sees on emotsioonide anum, mis vajab armastusega täitmist”. Laste käitumishälbeid põhjustab pahatihti just nimelt tühi armastuseanum, kuigi füüsilised vajadused võivad olla hästi täidetud. Sel juhul võivad lapsed hakata otsima armastust valedest kohtadest ja valel viisil. Lapsed vajavad, et vanemad neid mõistaks - mõistetud olemisel on tervendav mõju läbi elu. Räägime – millised on viis armastuse keelt, kuidas laste ja teismeliste armastuse keel kindlaks teha ning kuidas erinevates keeltes laste ja teismelistega „rääkida“ – lapse kasvades tuleb muuta temaga suhtlemist, kuid hoolitseda vanemana selle eest, et meie laps ennast alati armastatuna tunneks. Lastevanematele.
    Heidi Antons - heidi.antons@rajaleidja.ee
     
  • Enesehinnang – kogu maailma mõõt. Tervest enesehinnangust saab alguse inimese enesekindlus, enesekindlusest sõltub inimese ettevõtlikkus – kas ta usub, et temast sõltub midagi, kas ta viib ellu oma ideed jne. Räägime – mis on terve enesehinnang, miks see on oluline, millest lapse enesehinnang sõltub ning millised on vanema ja õpetaja võimalused lapse toetamiseks erinevates olukordades. Lastevanematele ja õpetajatele.
    Heidi Antons - heidi.antons@rajaleidja.ee

NB! kõiki teemasid saab kohandada vastavalt sihtgrupile.