Karjäärinõustamises on traditsiooniliselt kasutatud karjäärisuundumuse ja võimete teste. Muutunud karjäärinõustamise paradigma on aga lisanud palju erinevaid koostöövorme nõustatavaga ning testide osakaal nõustamises on kahanenud. Milline võiks siis olla tänane testimise vajalikkus nõustaja seisukohalt vaadatuna?

Testimisest saadava infoga saab toetada erinevaid karjääriplaneerimisega seotud valdkondi (nt õpilaste karjäärisuundade ja -plaanide kujundamine, võimete struktuuri täpsem määratlemine, tugevamate külgede teadvustamine). Testide kasutamise üks põhjuseid on õpilaste huvi ja lootus kiiresti vajalikku infot saada. 2005. a 577 Tartu linna üldhariduskoolide õpilase seas läbiviidud küsitluse põhjal hindas 85% õpilastest testimist arusaadavaks, kasulikuks ja vajalikuks.

Lisaks statistilistele seaduspärasustele võib individuaalses nõustamises ette tulla suuri ootamatusi, sest testitulemused võivad väga erinevalt kombineeruda teiste isiksuseomadustega, oodatavate töötulemustega ja kavandatavate karjääriplaanidega. Harvad ei ole juhtumid, kus „veendunud kolmemees“ saab võimete testis eakaaslastega võrreldes tipptasemel tulemusi. Meenub ka juhtum, kus keskpäraste tulemustega õpilane oli saanud eri ainetes rahvusvahelistel olümpiaadidel häid kohti – edu põhjuseks olid siin huvi ja pühendumus.

Nõustajate murekoht on aegunud testinormid ja uurimustulemused – selles valdkonnas on vajalik järjepidev uuendustöö. Testimise kasutamine nõustamises on tulemuslik ainult koos teiste andmete ja meetoditega. Vastuoluliste või väheinformatiivsete andmete puhul on alati soovitav kasutusele võtta teisi meetodeid.

Tänapäeval tagab edu nõustamises karjääriteenuste ja meetodite mitmekesisus. Tänu oma spetsiifikale on testimisel kindel koht ka tulevikus. Sotsiodünaamilise lähenemise eeskujul tegeldakse ka testitulemuste tõlgendamisel rohkem eneseanalüüsiga. Nõustaja ülesanne on valida endale koht erinevate meetodite keskkonnas.
 


Karl Tamm, Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse karjäärinõustaja