Traditsiooniliselt kasutatakse teste mõõtmaks inimeste vahelisi erinevusi või hindamaks seda, kuidas sama inimene erinevates olukordades reageerib. Tänapäeval tarvitatakse teste väga erinevates valdkondades.

  • Haridusasutustes kasutatakse teste hindamaks seda, milline teadmiste omandamise viis lapsele kõige paremini sobib ning selleks, et selgitada välja õpilaste tugevaid ja nõrku külgi. Lisaks kasutatakse teste ka kutse- ja karjäärinõustamise alastes tegevustes ning kesk- ja kõrgkoolide sisseastumis­katsetel.
     
  • Personalitöö valdkonnas kasutatakse teste selleks, et hinnata inimese sobivust vastavale tööle.
     
  • Individuaalnõustamisel kasutakse teste nii haridustee ja kutsevaliku nõustamisel, kui ka emotsionaalse heaolu ja enesetunde ning sotsiaalsete suhete hindamiseks.
     
  • Kliinilises töös on olemas spetsiifilised testid psüühikahäirete kindlaks määramiseks. Samuti viiakse testide abil läbi ennetavad sõeluuringud ning hinnatakse ravi edukust.
     
  • Teaduslike uuringute puhul on testid samuti leidnud väga laialdast rakendust. Selleks, et hinnata erinevate tegurite mõju inimesele, on vaja eelnevalt teada, millised on selle inimese omadused ning kas ja kuidas ta teistest erineb.
Oluline on vahet teha, kas test on mõeldud:
  • haiguse või häire diagnoosimiseks (tellib arst/kliiniline psühholoog);
  • mingis kindlas mõttes parimate väljavalimiseks (personalivalikul lähtutakse firma huvidest);
  • või inimese enda jaoks (läbi tulemuste õpib ta iseennast paremini tundma).

Üksnes viimane on kasutatav tavalises (mitte erivajaduste) karjäärinõustamises.

 
Lisaks valdkonnale erinevad testid ka sisult ja rakenduselt.
  • Üldist vaimset võimekust hindavates testides kasutatakse analüüsioskust, loogilist mõtlemist ja arusaamist nõudvaid ülesandeid. Üldist vaimset võimekust tuleb eristada oskustest ja teadmistest, mis peegeldavad eelkõige hetkesooritust ja olemasolevate teadmiste taset.
     
  • Spetsiifilise võimekuse testid mõõdavad kitsamat võimekust või teatud oskuste omandamise potentsiaali.
     
  • Teadmiste ja sooritustestide eesmärgiks on mõõta konkreetseid teadmisi või omandatud oskusi.
Võimekusetestide kasutamise poolt räägib see, et neid võib enamasti pidada usaldusväärseks tulevase käitumise ennustamisel. Ennekõike on seda tüüpi testidel head näitajad just akadeemilise võimekuse ennustamisel. Võimekusetestid annavad kasulikku infot inimese nõrkadest ja tugevatest külgedest, mis omakorda võimaldab oma valikuid paremini planeerida ja ellu viia.
 
Võimekusetestide puudusena on välja toodud seda, et neis kasutatavad ülesanded eelistavad teaduslikku mõtlemist ning panevad väga vähe rõhku originaalsetele lahendustele ja loovusele. Seda tüüpi testid on enamasti koostatud nii, et nad annavad infot ainult lõpplahenduse edukusest, ent ei anna infot probleemilahendusoskuste kohta. Ka on selgunud, et võimekuse­testidele tuginevad pikaajalised ennustused on pigem ebatäpsed, kuna sekkuvaid muutujaid, mis pikemas perspektiivis tööalast edukust mõjutada võivad, on palju. Samadel põhjustel on need testid kehvad ka elukutsevaliku ennustamisel. Palju on kritiseeritud võimekusetestide usaldusväärsust vähemusrahvuste ja erinevate rasside hindamisel. Nimelt kalduvad Euroopa-Ameerika kultuuriruumi keskklassi inimesed seda tüüpi testides keskmiselt paremaid tulemusi saama.
  • Isiksusetestid hindavad teatud isiksuseomaduste või omaduste kombinatsioonide olemasolu. Enamasti kasutatakse isiksuse hindamiseks enesekohaseid küsimustikke.
Enesekohaste küsimustike kasutamise plussina on välja toodud seda, et tegemist kaudse meetodiga käitumise hindamiseks, mis võimaldab uurida ja mõõta ka neid käitumisi, mille otsene vaatlus pole võimalik või otstarbekas. Paraku tingib kaudse meetodi kasutamine alati selle, et küsimustikust saadud andmed võivad olla ebatäpsed. Seetõttu soovitatakse küsimustikest saadud infot täiendada muudest allikatest pärit teabega.

Testid erinevad ka selle poolest, kas testitulemusi kasutatakse tulevase käitumise ennustamiseks või hetketaseme mõõtmiseks. Teste võib veel jaotada individuaalselt ja grupiviisiliselt ning arvutil täidetavateks testideks. Enamasti on olemas eraldi testid lastele ja täiskasvanutele.