Liigne töökoorumus ja ajuväsimus

21. sajandi häda on, et meie töövõimet ähvardavad nii moodsad tehnoloogiad kui ka pidevalt kiirenev elutempo.

USA-s tehtud uuringu tulemuste järgi on inimeste tööaeg 10 viimase aasta jooksul pikenenud kaheksa tunni võrra, sest inimesed teevad tegelikult tööd ka väljaspool tööaega – telefoniga autos või WC-s ja arvutiga isegi voodis. Sellise n-ö pideva töötamisega pole aga efektiivsus suurenenud, sest inimest katkestatakse pidevalt. Katkestamine väsitab aju ja muudab ka kõige andekama inimese võimed keskpäraseks. Kuigi tehnoloogia areneb, pole inimene kõikvõimas. Seepärast tuleb iga asja puhul küsida, kas see täiendab või pärsib võimeid.

Töökohal on palju stressitekitajaid – eelkõige katkestajad, mis nõuavad 15–20 minutit uuesti rajale saamiseks. Väidetavalt 40–60 % peavaludest on tingitud tööst. Depressioon teadupärast on algul episoodiline, seejärel muutub krooniliseks. Väsimus asub kesknärvisüsteemis – aju säästes on meil võimalik ka ennast säästa. Aju ligikaudu 2000 keskust koordineerivad protsesse, mida meil on iga päev vaja sooritada. Kui tasakaal läheb paigast, muutumegi kannatamatuks, impulsiivseks, kaotame tähelepanu, ärritume kergesti... Sellise inimesega pole aga kerge koos töötada.

Hea uudis on see, et aju on treenitav. Kehalise koormusega võime kasvatada ka närvirakke. Uuringutega on välja selgitatud, et isegi treeningutest mõtlemine parandab aju seisukorda. Juhuslik treening aga taastab neuroneid kuni neljaks nädalaks. Füüsiline tegevus, kas või kõrvalestade rullimine koordinatsiooniharjutusena treenib nn mõtlemislihaseid. Füüsilist treeningut vajab ka süda, et ta jõuaks verd pumbata. Ainult füüsilisest tegevusest siiski ei piisa, sest inimese mälu hakkab umbes kahekümnendast eluaastast halvenema. On vaja pidevat mõttetegevust ja väljakutseid, et mälu parandada.

Tööstress

Tööstress on pingeseisund, kus on kogunenud palju stressoreid. Kokku on olemas üle saja erineva stressori.

Asjaolud, mis võivad põhjustada tööstressi või läbipõlemist:

  • ülekoormatus tööl või kodus;
  • töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele;
  • ametialaseks arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused;
  • töö käigus ei jagata soovitud määral tähelepanu ja tunnustust;
  • töö pole piisavalt iseseisev, liiga palju on kontrolli ja liiga vähe iseotsustamise õigust;
  • kelleltki pole loodetud toetust ja abi oodata;
  • ebaterve õhkkond – ei usaldata, intriigid, karm konkurents jne;
  • segased rolliootused – pole selge, mida oodatakse ja nõutakse;
  •  liiga suur vastutus;
  • füüsiliselt ebamugavad tingimused.

Tähtis on leppida sellega, mis on ja mida muuta ei saa, ning õppida sellest tuleviku tarbeks.

Teemakohased lingid
VIDEO Tööstress
Stressi teejuht
Tööstressi portaal Stressi vastu 
Mis on tööstress? Tööinspektsioon

Kasulik kirjandus
Eelmäng haigustele. Riina Raudsik. 2013
Vaimne stress töökohal. Käsiraamat . 2012
Iga Sinu tunne loob sind ennast. Mai-Agate Väljataga, Kreet Rosin. 2011
Jätke vabandused! Waybe W. Dyer. 2010
Stress kui asümmeetriline seisund – loomulik ravi. Aili Paju, Liina Raudsik. 2007
Hingerahu. Innustavaid õppetunde stressivabaks eluks. Jo Ruan. 2007
Meditatsioon: lihtsad eneseabivõtted kodus, tööl, reisil. Christina Rodenbeck. 2007
Õnne valem. Manfred Kets de Vries. 2003 
Stressist vabaks ilma ravimiteta. David Servan-Schreiber. 2005 
Stress: räägivad juhid ja hingetohtrid. Sirje Niitra. 2004